Skip to main content
Alates 2008 oleme koos kogunud: 0
Annetajatelt 0
Swedbankilt 0
Tagasi

Kes on Eesti keskmine annetaja? Valmisolek annetada ei sõltu rahakoti paksusest

Kategooriad
|
MAA

Inimeste annetamisharjumusi kaardistanud uuringust joonistub välja, et pea iga teine Eesti elanik on viimase aasta jooksul heategevusorganisatsioonile raha annetanud. Ent kes on need, kes annetamisega tegelevad?

Eesti inimeste annetamisharjumusi kaardistanud uuring heidab valgust nii annetajate profiilile kui ka sellele, mis innustab heategevusse panustamist. Kui paljud Eesti inimesed oma raha annetavad, miks nad seda teevad ja kes on tõenäolisemad annetajad, kaardistati Swedbanki tellimusel uuringufirma Kantar Emori poolt korraldatud uuringus, mille osales ligi 1200 inimest. Pea iga teine inimene Eestis on viimase aasta jooksul heategevusorganisatsioonidele raha annetanud, avab uuring tulemusi Swedbanki toetustegevuste juht Tiina Pakk. Samas on annetajate osakaal võrreldes 2023. aastaga veidi langenud: 50 protsendilt 45 protsendile. Pakk nendib, et üheks põhjuseks võib olla see, et heitlikul ajal on inimesed muutunud kulutuste tegemisel ettevaatlikumaks.

Kahe naise kohta annetab üks mees

„Eesti keskmise annetaja“ portreel võiks olla kujutatud kõrgharidusega naine, kuna Eesti naised annetavad sagedamini kui mehed. Uuringu andmetel moodustavad annetajatest 64% naised ja 36% mehed. „Sarnane pilt joonistus ka 2023. aastal, mis viitab sellele, et naiste suurem panus heategevusse on pigem püsiv muster,“ kommenteerib Pakk. Võimalikke põhjuseid saab siiski esitada vaid oletusena, sest uuring ei küsi otse, miks üks või teine rühm annetab. Paki hinnangul puutuvad Eesti ühiskonnas naised igapäevaelus sagedamini kokku teemadega, mille heaolu nimel tegutsevad ka heategevusorganisatsioonid: näiteks tervis, lapsed, haridus ja sotsiaalne turvalisus.
Annetajate vanust analüüsides selgub, et enim on annetajate hulgas tööealisi: 35–49-aastased moodustavad annetajatest 23%, 50–64-aastased samuti 23% ning 25–34-aastased 16%. Paki sõnul ei ole annetamisharjumustes suuri erinevusi ei piirkonniti ega emakeele lõikes, kuid hariduse puhul on erisused märgatavamad. Kõrgeim on annetajate osakaal kõrgharidusega inimeste seas, kellest üle poole (54%) kinnitas, et on viimase aasta jooksul heategevuseks raha annetanud. Kesk- või kutseharidusega inimeste seas on viimase aasta jooksul annetanud 42% ning alg- või põhiharidusega inimeste seas 37% vastajaist. Seega on vaid kõrgharidusega inimeste seas on annetajaid rohkem kui mitteannetajaid.

Palgatöötajad on heategevuse selgrooks

Annetajaid tööturustaatuse järgi analüüsides selgub, et palgatöötajatest 46% on annetajad. Lapsehoolduspuhkusel olijatest teeb annetusi 70% ning rohkem on annetajaid kui mitteannetajaid ka töötavate tudengite (63%) ja töötavate pensionäride (56%) seas. Swedbanki toetustegevuste juht märgib, et kui regulaarse sissetulekuga tööealiste suur osakaal annetajate hulgas on eeldatav, siis lapsehoolduspuhkusel olijate suur roll heategevusorganisatsioonidele annetamisel võib olla mõnevõrra ootamatum.
„Otsus annetada ei paista sõltuvat ainult stabiilsusest, see võib olla seotud hoopis väärtustega, millega annetaja konkreetsel eluperioodil samastub. Sageli on lapsehoolduspuhkusel olijate fookus kogukonnal ja perel, mis peegeldub ka annetamises,“ avab Pakk.

Annetamine ei sõltu tingimata rahakoti paksusest

Ametikohtade lõikes paistavad kõige aktiivsemate annetajatena silma tippspetsialistid ja keskastmejuhid, kelle seas on võrreldes mitteannetajatega annetajate osakaal kõige kõrgem – vastavalt 60% ja 54%. Swedbanki esindaja nendib, et sissetuleku lõikes võiks eeldada lihtsat loogikat: mida rohkem inimene teenib, seda rohkem ta ka annetab. Uuring tulemused näitavad, et päris nii see siiski ei ole. Kui madalamate, alla 700 euro suuruse sissetulekugruppide puhul on annetajate osakaal tõepoolest märgatavalt väiksem, siis ka suurema sissetulekuga gruppide puhul ei joonistu välja selget mustrit. „Annetamisharjumus ei ole ainult rahakoti paksuse küsimus, vaid paljuski hoiakute ja põhimõtete tulemus,“ järeldab Pakk. Oluline on ka see, et uuringus ei küsitud annetuste summasid, seega võib annetajaks olla nii 5 kui 500 eurot annetanud inimene.

Heateo Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maris Orav kõrvutab Kantar Emori uuringu tulemusi ka annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ 2025. aasta statistikaga. „Kui mullu oli „Ma armastan aidata“ kaudu tehtud suurim üksikannetus Tallinna Lastehaigla Toetusfondile 25 000 eurot, siis keskmine annetus jäi 42 euro kanti. Samas erineb keskmise annetuse suurus ka valdkonniti,“ selgitab Orav. Keskmiselt annetati lastega seotud algatustele 43 eurot, tervisevaldkonda 59 eurot, ühiskondlikele algatustele 48 eurot, loomade ja looduse heaks 24 eurot ning haridusvaldkonda 39 eurot.

 

Annetamise ajendiks on teema, mis läheb korda

Uuringus vaadati ka seda, mille põhjal inimesed otsustavad, keda või millist heategevuslikku algatust annetusega toetada. Paki sõnul joonistub tulemustest selgelt välja, et kaugelt kõige olulisem mõjutaja annetamisotsuse tegemisel on teema ehk see, millist algatust või valdkonda inimene enda jaoks oluliseks peab. Maris Orava andmetel olid 2025. aastal „Ma armastan aidata“ keskkonnas viie enim annetusi kogunud organisatsiooni hulgas esindatud eeskätt tervise, lastega ja siseturvalisusega seotud algatused.
Enim toetust kogus vähiravifond „Kingitud Elu“ (94 147 eurot), sellele järgnesid Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond (35 229 eurot), Tallinna Lastehaigla Toetusfond (33 909 eurot), Päästeliit (25 453 eurot) ning Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (21 919 eurot). Kantar Emori uuringus tõid annetajad välja ka seda, et annetamisotsusel on oluliseks teguriks ka see, kas annetuste koguja on laiemalt tuntud ja usaldusväärne.

Annetajatest iga neljas on püsiannetaja

Nagu varem mainitud, on annetajate osakaal võrreldes varasemaga veidi langenud. „Samas on toimunud teine oluline muutus: 2024. aasta seisuga on annetajatest iga neljas püsiannetaja,“ rõhutab Pakk. Võrdluseks: 2017. aastal oli püsiannetaja umbes iga kümnes annetaja. Lisaks püsiannetajatele on 12% vastajatest neid, kes teevad „kombineeritud annetusi“ ehk nii püsiannetusi kui ka ühekordseid annetusi. „Püsiannetajad on heategevusorganisatsioonide jaoks võib-olla kõige olulisem tugisammas, sest annavad tegevusele stabiilsuse,“ selgitab Pakk.
Vanuserühmade võrdlus näitab, et igas rühmas on ühekordseid annetajaid rohkem kui püsiannetajaid, kuid eriti selgelt paistab see välja noorte seas. Valdav enamus ehk ligi 80% kuni 24-aastastest vastanutest panustab ühekordse annetusega. Vanuse kasvades suureneb püsiannetuste ja nii-öelda kombineeritud annetamise osakaal, ent 75-aastaste ja vanemate seas jääb see taas väiksemaks. Haridustaseme järgi on püsiannetajaid kõige rohkem kõrgharidusega vastajate hulgas – nende seas on püsiannetaja ligi iga kolmas.

Sarnased uudised