Skip to main content
Alates 2008 oleme koos kogunud: 0
Annetajatelt 0
Swedbankilt 0
Tagasi

Eesti Ornitoloogiaühing arutas Kliimaministeeriumiga linnukaitse probleeme

Teisipäeval, 17. novembril kohtusid Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajad Kliimaministeeriumi kantsleri Antti Toomingu ja ministeeriumi ametnikega, et arutada aktuaalseid looduskaitseküsimusi. Eesti Ornitoloogiaühingut esindas kohtumisel juhataja Kaarel Võhandu (fotol). Linnukaitse teemadest arutati kaitsealuste liikide andmete kogumist, merekaitsealade moodustamist, Natura linnualade seiret, linnustiku arvukuse vähenemist ja pesitsusrahu.

Kaitsealuste liikide andmete kogumine

Õiguskantsleri tõstatatud küsimuste tõttu kavandatakse muudatusi Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kogumises ja kontrollimises. Kaarel Võhandu rõhutas, et nõuded peavad arvestama linnustiku seire praktilisi võimalusi ja liikide ökoloogiat. Näiteks ei ole võimalik ega vajalik iga linnuvaatlust foto- või helisalvestisega tõendada. Kliimaministeerium võttis teadmiseks ornitoloogiaühingu soovi osaleda muudatuste väljatöötamises juba varases etapis.

Uute merekaitsealade moodustamine

Ornitoloogiaühing on esitanud ettepanekud mitme linnustikule olulise mereala kaitse alla võtmiseks, kuid nende menetlemine on veninud aastaid. Ministeeriumi esindajate sõnul peaksid Hiiumaa kolme mereala ekspertiisi taustamaterjalid valmima 2026. aasta lõpuks. Ülejäänud ettepanekutega tegelemine jätkub eeldatavasti 2027. aastal.

Natura linnualade seire

Kaarel Võhandu juhtis tähelepanu, et pärast seire korraldamise üleviimist Keskkonnaagentuurile on kavandatud töödest tehtud vaid ligikaudu 40%. Keskkonnaagentuur soovib piisavate vahendite puudumise tõttu alapõhisest seirest loobuda. See oleks oluline tagasiminek meie teadmistes Natura alade käekäigu kohta ning ei täidaks nii ornitoloogiaühingu kui Keskkonnaameti andmevajadusi. Seire korralduse ja vajaduste ühiseks arutamiseks pakuti välja kohtumine jaanuaris 2027.

Linnustiku arvukuse vähenemine

Kaarel Võhandu tutvustas ornitoloogiaühingu värskeid arvukushinnanguid, mille kohaselt on Eesti haudelinnustik viimase 25 aastaga vähenenud ligikaudu 36% ehk kuue miljoni haudepaari võrra. Suurimad probleemid on põllumajandusmaastikes, märgaladel ja metsades. Peamiste põhjustena käsitleti intensiivset põllumajandust, metsade noorenemist ja märgalade kuivendamist. Võhandu rõhutas, et elurikkuse vähenemise peatamiseks on vaja senisest tõhusamaid meetmeid.

Pesitsusrahu ja Euroopa Liidu looduskaitseõigus

Keskkonnaühendused väljendasid muret Euroopa Liidus arutatava muudatuse pärast, mis võib nõrgendada lindude ja pesade kaitset metsatöödel ja muude majandustegevuste elluviimisel. Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleks eristada keskkonnamõjude hindamise lihtsustamist ning looduskaitse põhimõtete nõrgestamist. Selgelt seaduses sätestatud pesitsusrahu annaks lindudele parema kaitse kui ka metsaomanikele suurema õigusselguse. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et toetavad pesitsusrahu selgemat õiguslikku reguleerimist, kuid Eesti toetab ka Euroopa Liidu keskkonnamenetluste lihtsustamist.

Kohtumisel käsitleti ka metsasektori sotsiaalmajandusliku uuringu metoodilisi puudusi ja RMK kavandatavaid muudatusi metsade inventeerimises.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Kliimaministeeriumi regulaarsed kohtumised annavad keskkonnaühendustele võimaluse juhtida otsustajate tähelepanu looduskaitse kitsaskohtadele ning otsida koos lahendusi.

Sarnased uudised