Mõne aja eest sattus meie hoole alla üks vahva oranži ja valge kirju kiisupoiss, kelle arst ristis Küpsiseks. Nagu paljude kassidega juhtub, ilmus ka tema justkui iseenesest ühe kortermaja ümbrusesse ning peagi oli ilmne, et keegi teda ei otsi.

Kuna Küpsise keha katsid haavad, andis hea inimene temast meile teada ja poisi edasine elu võis alata. Algul tundus olukord lootusrikas. Esimesel arstivisiidil kuulutati pea 5 kg kaaluv poiss üldjoontes terveks – vaid tõenäoline kirbuallergia vajab ravi ja hambad puhastust. Sellise infoga jõudis Küpsis hoiukoju.

Hakkasime Küpsist vähehaaval üles putitama – ta sai vaktsiinid ja kiibi ning ka hambad tehti korda. Need esimesed päevad kulgesid hoiukodus rõõmsalt paituste saatel nurrudes, kuni ühel hetkel märkas hoiukodu, et kiisu üks silm ei paista päris õige. Järgnes uus visiit arstile, kus Küpsisel diagnoositi silmaläätse luksatsioon.

Valuravi peal ning soovitus silm niipea eemaldada, kui nahamured korda saab, viis hoiukodu Küpsise uuesti enda juurde.

Kahjuks ei saa nahaarstile aega päris homseks ning kiisu ja hoiukodu ootasid. Päevadest said nädalad ning oli näha, et Küpsise enesetunne on üha halvem. Lõpuks saime kiisu Eesti parima loomade nahaarsti juurde, kus tuli diagnoos, mis lõi meid kõiki pahviks – kaugele arenenud pahaloomuline nuumrakuline kasvaja, mis lisaks nahale oli võtnud üle juba kogu Küpsise keha ning põhjustas mh ka silma probleemid. Küpsisele lootust ei antud.

Too päev rändas Küpsis veel hoiukoju tagasi, et võtta vastu kõige soojemad paitused-kallistused. Järgmine päev läks ta hoiukodu armastavate käte vahel ja julgustavate sõnade saatel viimsele unele.

Kõik, kes Küpsist kohtasid, nägid kohe kui hea ja äge poiss ta oli – ta oskas avada uksi, teadis kus potil käiakse, küsis ise tähelepanu ja süüa ning oli läbi ja lõhki inimeste sõber.

Kuigi Küpsist enam ei ole, jäid temast maha suured raviarved, mis vajavad tasumist.

Kui Sul on võimalik, palun aita meil tasuda Küpsise raviarved.