Kuidas su annetus aitab?

Pootsman võib tunduda küll rõõmus, sest ta peidab oma kurbust päris hästi. Tegelikult on tema saatus raske. Pootsman saabus Viljandi loomade varjupaika varsti peale aastavahetuse pidustusi. Ta oli pererahva poolt maha jäetud ja elas vagabundi elu. Pootsmani murelikud kulmunupsud tundusid inimestele pigem hirmuäratavad ja kõik ajasid koera minema. Nad ei näinud karuse oleku taga koera tõelist palet ja nii kannatas Pootman üksindust ning tühja kõhtu. Polnud ju koeral ei oma inimest, kodu ega toidupalukest. Selline asi ei olnud sobilik kohalikule rahvale ega ka koerale, sest koer vajas abi. Õige kah – ükski lemmikloom ei pea elama tänaval ja varjupaigas on tagatud igakülgne hoolitsus ning peavari. Lisaks aitab sotsiaalne suhtlus taastada koera usku inimestesse ning parimates aastates, pehme karvaga Pootsman saab endale ka uue kodu. Kogemused, mida andis elu vabakäigukoerana, ei olnud just meeldivad ning seetõttu on Pootsman esialgu uute asjade ja olukordade suhtes veidi skeptiline. Nii otsibki ta oma elus stabiilsust, mille saab anda talle ustav inimene, kes õpetab ja toetab koera ning kinnitab, et kõik on hästi ja elu elamisväärt. Et jõuda uude koju ning sisseelamine toimuks rahulikult, tuleb Pootsmanil läbida protseduuride jada – kiibistamine, vaktsineerimised, parasiiditõrjed ja kastratsioon. Selleks on vaja koguda 190 eurot. Pootman soovib, et meri oleks põlvini ja elu mõnusalt kodune. Tule Sina ka Pootsmanile appi, et merekaru ei peaks neelama soolaseid pisaraid!