Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 739 467 €
Annetajatelt 3 365 018 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
SOS Lasteküla „Toeta Eestimaa lapsi, et nad saaksid võimaluse kasvada koos ema ja isaga!“

SOS Lasteküla „Toeta Eestimaa lapsi, et nad saaksid võimaluse kasvada koos ema ja isaga!“

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
53 618.57 €
1579 annetust
60 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

SOS peretugevdusprogrammi eesmärk on toetada keerulisse olukorda sattunud peresid, et lapsed saaksid kasvada koos oma bioloogiliste vanematega armastavas kodus ega satuks lastekülla.

SOS Lasteküla kogemus näitab, et panustamine ennetustegevusse võimaldab perel ise oma lapsed üles kasvatada.

SOS Lasteküla peretugevdusprogramm töötab Narvas, Sillamäel, Keila linnas, Kohtla-Järvel ja Lääne-Harju, Harku, Põltsamaa, Saue, Viljandi, Põhja-Sakala, Rapla, Kohila, Toila, Saku, Kose ja Räpina vallas.

Vajadus uute piirkondade järgi kasvab pidevalt, sest igal aastal eraldatakse Eestis ligi 250 last oma perekonnast, abivajavad lapsi on tuhandetesLaste äravõtmine aga ei lahenda probleeme, sest neis peredes sünnib lapsi aina juurde. Hoopis vajalikum on õpetada vanematele, kuidas lastekasvatamise ning igapäevaeluga paremini toime tulla.

Sinu annetuse abil pakume riskilastele ja nende vanematele sotsiaalset ja majanduslikku tuge ning tegeleme vanemlike oskuste arendamisega. Peresid abistab ja nõustab SOS lasteküla perede tugitöötaja, kelle ülesanne on püüda perekonda tervendada, leida üles ja arendada hädasolija tugevamaid külgi, parandada vajadusel pere sotsiaalseid oskusi või pakkuda perele erinevate erialaspetsialistide abi. Lühidalt öeldes on perede tugitöötaja inimene, keda pere saab täielikult usaldada.

Tavaliselt külastab SOS tugitöötaja peret kahel korral nädalas, aga kui vaja, ka tihedamini. Ühel korral kohtutakse väljaspool kodu, teisel korral kindlasti kodus, et näha, kuidas toimub kodustes tingimustes pere omavaheline suhtlemine ja millised on olud.

Programmis osalemine on vabatahtlik, kuid perega sõlmitakse leping. See on vajalik selleks, et pere vähemalt minimaalse aja (6 kuud) programmis suudaks püsida. Seejärel koostatakse pere abistamise plaan, mida tugitöötaja koos perega ellu asub viima.

  • 5€ püsiannetusega (ehk 60€aastas) saab üks pere vähemalt  5 tundi psühholoogilist ja/või  sotsiaalset nõustamist või 1 laps 5 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid.
  • 10€ püsiannetusega (ehk 120€ aastas) saavad 2 peret vähemalt 5 tundi psühholoogilist ja/või sotsiaalset nõustamist või 1 laps vähemalt 10 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid. 
  • 25€ püsiannetusega (300€ aastas) saavad 2 peret vähemalt 12,5 tundi psühholoogilist ja/või sotsiaalset nõustamist või 1 laps vähemalt 25 tundi individuaalset õpiabi, logopeedilist abi või erinevaid teraapiaid. 

2022. aastal on SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis kokku 517 last ja 224 pere.

Riik ennetustegevust täies mahus ei finantseeri ning vajalik rahasumma tuleb koguda lahkete annetajate abiga. Programm on töötanud 2008. aastast alatesning selle aja jooksul oleme suutnud 450 perele tõestada, et lapse jaoks on parim kasvukeskkond oma kodu, mitte lasteküla. Programmi hea töö tulemusena on 1100 last jäänud oma vanematega kokku. Kõik need pered saavad täna oma laste kasvatamise ja oma elu ohjamisega ise hakkama.

Lisainfo: www.sos-lastekyla.ee

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Palun märka mind

13.05.2021

Mitu aastat tagasi elas ühes Eestimaa suure linna tavalises elamupiirkonnas pere - kaks täiskasvanut ja mitu väikest last. Perre sündis peagi veel üks laps. Mõni kuu pärast lapse sündi hakkasid linnas levima kuulujutud, et laps on juba mitu päeva surnud, kuid keegi pole seda märganud. Uurimisel selgus, et laste vanemad olid joodikud, kes saadud lastetoetused kohe maha jõid, lastele aga süstiti viina, et nad ei karjuks. See kõik juhtus suures linnas, mitmekorterilises majas. Kas tõesti ei märganud mitte keegi, et seina taga elavas peres toimub midagi kahtlast - pidu käib aga last ei ole näha ega kuulda?

Selliseid lugusid ei juhtu Eestis õnneks sageli, kuid päris palju on meie ümber selliseid peresid ja lapsi, kes vajavad märkamist. Ilmselt on igaüks meist mingil hetkel kahtlustanud, et tema abi vajatakse, et tuttaval lapsel on mure ning ta vajab tähelepanu. Või on mõni ema või isa jäänud töötuks ega suuda kuidagi uut tööd leida, kaotab usu endasse, arvates, et ta on oma lapsele halb ema või isa, sest ei suuda tema eest piisavalt hästi hoolitseda ning hakkab süütundest liigselt alkoholi tarvitama. Võib-olla olete kunagi kohanud trammis sõites peret väikese lapsega, kus vanemad on silmnähtavalt uimastite mõju all. 

Kui neid inimesi ja peresid õigel ajal märgataks, saaksid nad kiiresti vajalikku toetust, lapsed ei peaks kannatama ning aastaid hiljem ei kerkiks esile küsimus lapse perest eraldamise kohta. 

Enamikel juhtudel on olemas väljapääs, kui pere saab nõustamist, toetust, vajadusel ravi ning mõnikord vajavad raskustesse sattunud pered lihtsalt usku, et nad pole maailmas üksi ning võivad kellegi peale loota. Tihti saavad nad oma probleemidest üle ning elavad õnnelikult edasi.

Kahjuks inimesed tihti ei märka või ei taha märgata neid, kes vajavad abi või siis muretsevad liigselt selle pärast, mis peaks juhtuma siis, kui keegi saab teada, et nad on politseisse helistanud, ega hätta sattunu endale seepärast viga ei tee või et äkki osutub väljakutse valeks, sest pealtnägija on olukorrast valesti aru saanud. Mõni ehk muretseb sellepärast, et tema sekkumise tõttu eraldatakse laps perest ning ta peab kogu ülejäänud elu veetma lastekodus. Pere on ju ikka parem kui lastekodu, isegi kui kodus pole süüa, vanemad on tihti purjus või ei suuda laste eest elementaarselgi tasandil hoolitseda.

Need mured on õiged, kuid kui me mõtleme sellele, mis peaks juhtuma meiega siis, kui tõesti saime lapse olukorrast valesti aru – jah, see on piinlik ja tõenäoliselt tuleb vabandada, kuid teisalt – kaalukausil võib olla ka lapse tervis, elu ja tema tulevik.

Kindlasti peab rõhutama, et Eestis ei eraldata mitte ühtegi last oma perest niisama, ilma tungivate põhjusteta. Vaid need olukorrad, kus lapse elu ja tervis on tõsises ohus, ja need olukorrad on seadusega reguleeritud, tuleb kõne alla lapse kiire eraldamine perest. Ja ka siis, kui laps on vaja tõesti perest mõneks ajaks eraldada, ei tähenda seda, et laps jääbki kuni täisealiseks saamiseni lastekoju. Lapse õigus perele on üks tähtsamatest laste õigustest.

Selle õiguse kaitsmine ning toetamine on lastekaitsetöötaja töö põhieesmärk ning nad teevad kõik selleks, et suunata pere oma probleemidega tegelema ning aidata neil seda teha. Aga ükskõik kui hästi nad oma tööd teevad ei saa nad aidata ilma teadmiseta, kus abivajav pere asub. Ja see on juba kõigi meie, kogu ühiskonna vastutus märgata neid lapsi ja peresid ning anda nende kohta teada  lastekaitsetöötajale või politseile. Mida kiiremini me seda teeme, seda suurem on tõenäosus, et pere saab vajaliku abi õigel ajal ja laps jääb ellu, jääb enda bioloogilisse perre.

Tagasi