Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 751 546 €
Annetajatelt 3 377 097 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
14 295.40 €
455 annetust
15 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.
  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.
  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.
  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

www.loomus.ee

Kliima temaatikas on teenimatult kõrvale jäänud kalapüük

17.05.2023

Kirjutas: Sanne Org, Loomuse liige ja Kahvliga kliimamuutuste vastu projektijuht

Kalapüügi kahjulikkus keskkonnale on muutunud aina aktuaalsemaks, sest ülepüügi põhjustatud kalade väljasuremine võiks olla nähtud ühe suurima keskkonnakatastroofina, sest magevete ja ookeani näol on ju tegemist planeedi suurima ökosüsteemiga. Küll aga on tööstulik kalapüük põhjendamatult kõrvale jäetud kliima-teemalistest diskussioonidest. Kuna kliima soojenemise leevendamine ja sellega kohanemine on inimkonna kõige pakilisem ülesanne, ei tohi mitte ükski kliimat otse ja kaudselt mõjutav teema olla tabu.

Tööstuslikul kalapüügil on merede ja ookeanide ökosüsteemidele täiesti otsene mõju. Nii ülepüük, traalimine kui ka meresid ja ookeane plastikuga ja kalavõrkudega reostav kalapüük on ökosüsteemidele ja seega ka kliimale äärmiselt kahjulikud. Ookeanitel aga on suur roll kliimasoojenemise vastu võitlemisel. See on roll, mida inimkond ei suuda täielikult hoomata ega mõõta. Seetõttu on äärmiselt oluline hoida ja kaitsta meresid ning ookeane kasvõi sellepärast, et nende ellujäämisest sõltub ka meie ellujäämine.

Ookeanid toodavad poole hapnikust ning seovad veerandi kogu õhku paisatud süsinikust. On leitud, et ookeanide ökosüsteemide osaks olevad meriheinad ning mangroovid on kuni neljakordselt efektiivsemad süsiniku sidujad kui maismaal kasvavad taimed. Iga hektar mangroove on sidunud enda biomassi ning mulda ligikaudu 1000 tonni süsinikku. Korallrahud, moodustades vaid vähem kui 0.1% ookeanide ökosüsteemidest, kannavad endas enam kui veerandi merede bioloogilisest mitmekesisusest ning on sümbioosis vetikatega, kes toodavad hapnikku.

Ookeanid mitte ainult ei seo süsinikku, vaid reguleerivad ka temperatuuri, olles meie esmane kaitse kliimasoojenemisega kohanemisel. Vaatamata sellele, et ookeanid moodustavad 70% Maa pinnast, on nad sidunud 90% viimase paari kümnendi jooksul kliimasoojenemise tõttu tekkinud liigsoojusest. Ookeanide ülemine paari meetri paksune kiht kogub endasse sama palju soojust, kui terve planeet Maa atmosfäär.

Inimtegevuse tõttu on merede ja ookeanide ökosüsteemid hakanud hävima. Neis on järjest vähem hapnikku ning on tekkinud niiöelda surnud tsoonid, kus vähenenud hapnikusisaldus enam elutegevust ei võimalda. Läänemere surnud tsoon, mida peetakse maailma suurimaks, samuti endiselt laieneb. Aina kasvava hulga õhku paisatud süsiniku tõttu on mered muutunud ka happelisemateks. See kõik laastab meredes ja ookeanides leiduvaid ökosüsteeme, kelle elutegevus on meile oluliseks hapnikuallikaks.

Kuid lõppeks ei peaks meie tahe päästa meresid ja ookeane olema vaid isekas. Mered ja ookeanid on meile veel täiesti tundmatud müsteeriumid. Meil pole täpseid teadmisi, millised imelised olendid elavad kõige sügavamates merepõhjades ning kuidas seal elu käib. On ju veekogud olnud inspiratsiooniks paljudele legendidele ja müstilistele olevustele. Inimkond võiks tahta hoida meresid ja ookeane mitte ainult selle tõttu, mis on neil võimalik meile pakkuda, vaid selle tõttu, et seal elavatel organismidel ja elukooslustel on täpselt sama suur õigus elule kui meil.

Loomus korraldab 25. mail paneeldiskussiooni ekspertide, ametnike ja poliitikutega teemal “Kalad Eesti seadustes”, et esitleda analüüsi sellest, kuidas on kalad Eestis seadustega kaitstud.

Loomus algatas
Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

Tagasi