Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 680 460 €
Annetajatelt 3 306 011 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
14 295.40 €
455 annetust
15 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.
  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.
  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.
  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

www.loomus.ee

Sinu valikud puutuvad minusse

17.05.2023

On palju, mis on (justkui) igaühe isiklik valik, mis (justkui) ei puutu kellessegi teisesse. Eesti pole selles ka mingi erand, lääne ühiskond ongi aina suuremal ja suuremal määral selline, kus igaühel on õigus saada nii rikkaks kui ta tahab ning kulutada ja tarbida nii palju kui tal selleks raha ja võimalusi on. Sealjuures on valdav mõtteviis, et see, mida iga inimene otsustab tarbida, on tema isiklik asi ja ei puutu mitte kellessegi teisesse. Tarbimine on justkui inimese põhiõigus.

Edukust peaks aga näitama hoopis see, kui paljud meist suudavad võtta omaks mõtteviisi, et teise tegevus puutub nii minusse kui kõigisse teistesse. Edukas inimene mõistab, et tema valikud puutuvad ka minusse ja sinusse, pärismaalasesse Austraalias ja Setumaal, ookeanis elavatesse korallidesse ja Aafrika elevantidesse.

Kui keegi on valinud osta sportautosid, tarbida luksusmoodi, hankida endale iga uusim iPhone või kasta oma suurt monokultuurset murulappi, siis see just puutubki kõigisse teistesse inimestesse, loomadesse, taimedesse ja putukatesse. Me kõik elame ühel ja samal planeedil, meil on kasutada just needsamad ressursid ning seesama üks elupaik. 

Uurisin ükspäev Michelini tähe restoranide menüüsid. Külalistel on paljudel juhtudel võimalik nautida näiteks angerjat, kes juba aastal 2007 kanti ohustatud liikide nimekirja. Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu teadlased soovitavad 2023. aastast angerjapüük peatada Euroopa kõigis püügipiirkondades, Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Meil aga räägib Koržets riigitelevisioonis kuidas angerjat püüda, kui maitsev angerjas on ning kuidas teda toiduks valmistada. Angerja pakkumine tuleks ära lõpetada, kasvõi jätkates ELF-i kampaaniaga “Ära söö viimast angerjat” selle asemel, et kõikjal korrutada “Kala kõlab hästi.” Ei kõla. Juba ammu ei kõla kala hästi, kui üle kolmandikku kaladest on püütud suuremal määral, kui nad jõuavad paljuneda. See osakaal kasvab igal aastal.

Menüüdes on näha ka näiteks hanemaksa (foie gras), mida toodetakse linde eriti julmal viisil sundtoites suruõhu jõul töötava sööturi abil, mis on keelatud paljudes riikides. Eestiski on loomade sunniviisiline söötmine keelatud, kuid tarbimine mitte. Toode on hoopiski nimetatud delikatessiks. 

Kas see ongi luksus – delikatess – väljasuremisohus olev liik ja sundtoidetud linnu maks? 

Teadlased seletavad aasta aastasse aina valjemalt, et kliimakriisi leevendamiseks ja sellega toime tulemiseks on vaja koheselt muuta toidusüsteeme. (Lääne) Inimkond peab liikuma järjest taimsema toitumise poole ning loobuma loomsetest toiduainetest. Viimaste tootmiseks kulub keskmiselt palju enam põllumaad ja vett ning tootmine paiskab õhku palju enam kasvuhoonegaase kui taimse toidu tootmine. Praeguse toidusüsteemi toetamiseks raadatakse igal aastal maailmas Eestiga suuruselt võrdväärne “maalapp”. Sellega kaasneva elurikkuse kao tõttu sureb iga päev (vähemalt) kümneid liike, kuid suurt osa liike pole teadus veel jõudnud avastadagi ning nende väljasuremishulk jääbki meile teadmata.

Praeguses maailmas peab edukas olemine tähendama elamist selliselt, et jääksime liigina ellu. Ellu aga jääme vaid siis kui mõistame, et oleme kõik sellel planeedil koos. Et hoida enda elu, tuleb hoida ka teiste liikide elusid ja elupaiku. Selleks aga tuleb oma eluviis ja valikud kokku tõmmata ning tuleb mõista, et me kõik vastutame. Kõik ametnikud, kes jätavad otsused tegemata, kes ajavad otsustamatuse poliitilise tahtmatuse kaela, vastutavad. Kõik poliitikud, kes lasevad end tööstuse ilujutust ära võluda ja aitavad seadusi loodusvaenulikumaks muuta, vastutavad. Kõik ajakirjanikud, kes ikka veel otsivad keskteed ja avaldavad tööstuste huvisid kõrvu looduskaitse vajadusega, kuigi ammu on aeg rääkida täiel häälel elu ja looduskeskkonna nimel, vastutavad. Ning loomulikult sina ja mina, kelle valikud puutuvad meisse kõigisse. 

Kui sa valid süüa viimaseid angerjaid, siis see puutub minusse!
Kui sa valid lennata (era)lennukiga, siis see puutub minusse!
Kui sa valid süüa liha, mille tootmine laastab keskkonda, siis see puutub minusse!
Kui sa valid eitada elurikkuse kadu ja kliimakriisi, siis see puutub minusse!

Kirjutasid: Sanne Org ja Farištamo Eller
Ilmus 12. aprillil Äripäevas

Tagasi