Eestlased on aastate jooksul märgatavalt lahkemaks muutunud

Kärt Kaasik-Kepler, Swedbanki toetustegevuste juht

Maailma kõige lahkemad inimesed elavad värskelt avaldatud rahvusvahelise heategevuse uuringu World Giving Index 2023 põhjal Indoneesias, Ukrainas ja Keenias. Kokku on pea kolmveerand maailma rahvastikust viimase aasta jooksul hea teinud, annetades oma aega, raha või võõrale inimesele appi minnes.

Eesti paikneb 142 riigi võrdluses 49ndal kohal, tõustes möödunud aastaga võrreldes suisa 15 pügala võrra. Suure tõusu taga on peamiselt see, et raha annetajaid on eelmise uuringuga võrreldes pea kümnendik rohkem – 2022. aastal annetas iga teine eestlane heategevuseks raha. Selle näitajaga oleme Baltikumis selgelt esirinnas: Lätis oli see 39% ja Leedus 19%.

Seekordne edetabel näitab selgelt, et raskused toovad inimesi kokku. Just Ukraina on ülemaailmses heategevuseks annetamise edetabelis teinud läbi suurima hüppe ja tõusnud esikolmikusse. Tõenäoliselt on ka Eesti heade tegude tõusutrendi taga suuresti Ukrainas toimuva sõjaga kaasnenud erakordselt suur annetustelaine.

Püsiannetajad tagavad heategevusorganisatsioonide stabiilsuse

Samas näitab suvine Kantar Emori uuring, et püsiannetajate hulk Eestis on pöördunud väikesesse langustrendi – kui 2017 aastal annetas püsivalt 12% rahvastikust, siis 2021. aastaks kasvas see juba 19%-ni, tänavu kukkus see 17,3%-ni.  Heategevusühingud ise toovad praeguse languse põhjustena peamiselt välja keeruliseks muutunud majandusliku olukorra. Arusaadavalt sunnib rahaliste võimaluste ja prioriteetide tasakaal inimesi tegema valikuid. Lisaks mõjutavad ka palju tähelepanu saanud segadused annetuste kasutamisega valdkonna üldist usaldust ja inimeste valmisolekut ka keerulisematel aegadel õlg alla panna.

Üle-eestilisest uuringust selgus, et enim annetatakse raskete haiguste raviks ja Ukrainaga seotud projektidele, aga ka loomakaitsele. Vähem annetatakse ühiskondlikku ebavõrdsust vähendavate algatuste ja haridusvaldkonna heaks. Viimast kinnitab ka „Ma armastan aidata“ keskkonna statistika. Kui veel mõned aastad tagasi läks heategevusplatvormi kaudu tehtud annetustest viis protsenti haridusvaldkonda, siis niigi väike number on vahepeal veelgi vähenenud.

Me ei tea veel täna, milline saab olema käimasolev aasta kokkuvõtvalt annetusmaastiku jaoks. Aga selge on see, et varasemast veelgi enam tuleb organisatsioonidel oma annetajaid hoida, olles annetuste kogumisel läbipaistvad ja andes järjepidevalt teada, milleks annetusi kasutatakse ja kuidas abivajajatel läheb. Kui statistika näitab, et iga teine eestlane annetab regulaarselt, siis võtmeküsimus on, kuidas konverteerida need püsiannetusteks – just see aitab tagada heategevusorganisatsioonide stabiilsuse.

Kui Swedbank koos Heateo Sihtasutusega 15 aasta eest annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ lõi, oli meie eesmärk viia annetajad kokku heategevusorganisatsioonidega, kelle taust on kontrollitud, et annetajad saaksid olla veendunud, et nende raha jõuab kindlasti abivajajani. Kokku on Eesti inimesed läbi suurima vabaühendusi koondava platvormi aastate jooksul annetanud abivajajatele üle 3 miljoni euro, millele Swedbank on omalt poolt lisanud juurde veel ca 1,2 miljonit eurot.

Keskmine annetussumma on kasvanud 3,2 eurolt 40 euroni

Eesti annetamiskultuur on selle viieteistkümne aastaga teinud läbi tohutu hüppe. Kui 2008. aastal oli ühekordse annetuse keskmine summa annetuskeskkonnas 3,2 eurot (50 krooni), siis tänavu novembris oli see 40 eurot. Loomulikult on käinud annetamiskultuuri areng käsikäes üldise majandusliku heaolu kasvuga, aga näeme, et oluliselt tugevamaks on muutunud ka meie heategevusorganisatsioonid. Annetuste kaasamiseks tehtav teavitustöö ja partnerite kaasamine on muutunud professionaalseks. See on tõstnud organisatsioonide usaldusväärsust, mis omakorda on aidanud abivajajatele raha koguda.

Ehkki pikk tee on käidud, on meil veel arenguruumi. Annetamine võiks olla inimeste jaoks sama tavapärane osa finantskäitumisest kui kogumine või säästmine. Küsimus pole niivõrd isegi summas kui harjumuses. Igal inimesel võiks olla vähemalt üks südamelähedane organisatsioon, keda igakuiselt toetada. Nii on ka abi vahendajate töö tulemuslikum. Hea võimalus on sellega algust teha tänavu viiendat korda toimuvate annetamistalgute raames 28. novembril.

Annetamistalgutel võimendab Swedbank „Ma armastan aidata“ keskkonnas inimeste tehtud annetusi omalt poolt kuni 40 000 euroga. Summa jagatakse heategevusorganisatsioonide vahel proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osakaalu annetustest üks või teine organisatsioon selle päeva jooksul kogus. Mullu sündis keskkonnas talgupäeval uus päevarekord – üheskoos koguti heategevuseks üle 110 000 euro. Loodetavasti lööme selle rekordi heade Eesti inimestega koos tänavu üle!
 

• Liituda annetuste kogumise hea tavaga, mille on kokku pannud Vabaühenduste Liit. Väga paljud annetusi koguvad heategevusorganisatsioonid on sellega liitunud, kuid kahjuks mitte kõik. Heas tavas on loetletud mitmed kohustused, aga eelkõige just annetuste läbipaistev kogumine ning järjepidev ja lihtsalt leitav informatsioon, kuidas annetusi kasutatakse.
• Hoida oma annetajaid erinevate infokanalite kaudu kursis käimasolevate projektide ja tegevuste osas, mille jaoks annetusi on kogutud. Seda nii kodulehe, uudiskirja, sotsiaalmeedia kui traditsioonilise meedia kaudu. Siin on samuti võtmesõnaks järjepidevus ja regulaarsus. Ei ole hea toon jagada infot ainult kord aastas suuremate kampaaniate vm kohta ning siis ära kaduda, vaid ehitada annetajatele toetudes üles ka kogukond, keda järjepidevalt organisatsiooni käekäiguga kursis hoida.
• Hoida oma paberimajandus korras ning esitada oma kodulehel ka majandusaastaaruandeid, kust on võimalik soovijal vaadata rahade kasutamise infot.

Kärt Kaasik-Kepler, Swedbanki toetustegevuste juht

Tagasi