Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 779 222 €
Annetajatelt 3 404 773 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
Noored Kooli: vähendame ebavõrdsust Eesti hariduses!

Noored Kooli: vähendame ebavõrdsust Eesti hariduses!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
2 958.88 €
115 annetust
5 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Kõigil Eesti lastel ei ole veel võrdseid võimalusi omandada väga hea haridus. Eestis on koole, kus 98% lastest omandab keskhariduse ja samas on ka koole, kus rohkem kui pooled lapsed jäävad põhiharidusega. Haridustee poolelijätmine piirab nende noorte edasisi valikuid ja eneseteostusvõimalusi.

Selleks, et õpilased saaksid edasises elus võimalikult hästi hakkama, on oluline, et iga õpilane usuks endasse, sooviks ja oskaks õppida ning oma teadmisi rakendada. Kui aineteadmiste edasiandmises on meie koolid juba väga heal tasemel, siis viimased uuringud näitavad, et haridustee katkeb sageli puudulike õpioskuste ja -harjumuste tõttu.

Noored Kooli aitab ennetada haridustee katkestamist sellega, et toob haridusse motiveeritud inimesed teistest eluvaldkondadest. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli arenguprogrammi osalejad põhjaliku koolituse ning saavad tuge Noored Kooli mentoritelt ja Tallinna Ülikooli õppejõududelt. Töötades täiskohaga õpetajana neis koolides, kus keskmisest enam õpilasi jääb põhiharidusega ning pöörates oma töös igapäevaselt rõhku õpilase toetusele ja oskusele õppida, tegelevad meie osalejad ebavõrdsuse vähendamisega.

Selleks, et omada mõju ka oma klassiruumist väljaspool, annab Noored Kooli osalejatele kaasa ka praktilised oskused juhtimisest ja eestvedamisest. Programmi teisel aastal viivad nad oma koolis ellu koostööl tugineva projekti, mis toetab kooli arenemist õppimist toetava keskkonnana. Kaheaastase programmi läbimise tulemusel on Noored Kooli õpetajatel head õpetamise ja eestvedamise kompetentsid ning 80% neist jätkavad pikaajaliselt töötamist haridusvaldkonnas.

2022/23. õppeaastal pakume Noored Kooli programmi 65 osalejale, kes õpetavad kokku 7000 õpilast koolides üle Eesti. Vajame programmi elluviimiseks ka Sinu tuge - iga annetus võimaldab meil jõuda rohkemate õpilasteni ning seega vähendada ebavõrdsust Eesti hariduses. Näiteks:

  • 15 eurot: 1 intervjuu Noored Kooli programmi kandidaadiga, et hinnata tema motivatsiooni ja sobivust võtmaks eestvedaja rolli klassiruumis 
  • 25 eurot: 1 tund ettevalmistavat koolitust tulevastele õpetajatele
  • 50 eurot: Noored Kooli programmi mentor saab külastada osaleja tundi ja pakkuda osalejale väärtuslikku ja edasiviivat tagasisidet

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Lisainfo:

Miks sama klassi õpilastel ei ole täna võrdseid võimalusi hariduses?

30.09.2021

Ühes oma ajalootunnis kuulsin, kuidas üks õpilane küsis teiselt: “Miks sa ei õpi? Kas tahad koristajaks saada?” Teine nähvas seepeale: “Tahan jah.” Seda kuuldes sekkusin arutellu ja selgitasin, et koristajaamet (või mistahes muu amet) on täiesti hea valik juhul, kui see on sinu valik, mitte ainus võimalus. Nii kirjutab Noored Kooli 15. lennu osaleja Andra Pikkel ja küsib - miks juhtub nii, et osad inimesed saavad oma elukutse valida vastavalt eelistusele aga teised peavad leppima mingi kindla erialaga, sest neil ei ole valikut? Ometi on nad lõpetanud sama kooli ja nende haridustase peaks edasiste valikute tegemisel justkui sama kaaluga olema. Tuleb välja, et ühe võimalused on siiski olnud paremad kui teisel.

Hariduse kvaliteedile avaldavad mõju kaks väga olulist tegurit: kodu ja kool. Kodudes on lastel väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. On neid, kellel on hästi korraldatud võimalused õppida ja osaleda huvitegevuses ja teiselt poolt neid, kellel suures osas puudub kodune tugi. Viimased on sageli pidanud enda hariduse eest ise võtma vastutuse juba algkooli astmes. Selline olukord paneb õpilased juba esimesest klassist alates hariduse omandamisel ebavõrdsesse olukorda. 

Teine (ja ehk olulisemgi) tegur on kool koos seda ümbritseva keskkonnaga. Soe, puhas ja turvaline koolimaja, head sotsiaalsed suhted sõpradega ja toetavad ning motiveerivad õpetajad. Kuid miks siiski jääb umbes 20% Eesti lastest põhiharidusega ja võimaluseta valida omale sobiv edasine haridustee? 

Meie linnakoolide klassides õpib keskmiselt 25 last korraga. Oleme samasse ruumi pannud kokku väga erineva sotsiaalmajandusliku tausta ja õpimotivatsiooniga lapsed, lootes, et see integreerib neid omavahel. 25 hästi motiveeritud õpilast ühes ruumis on igati toimiv kooslus. See annab õpetajale laialdased võimalused kasutada erinevaid rühmatöö meetodeid ja arendab õpilaste sotsiaalseid oskusi. 

Samas on õpilaste seas lapsi, kes vajavad teisi tööriistu õppimiseks kui need, mida saab pakkuda suures klassis. Kui need lapsed satuvad õppima suurde klassi siis nad reeglina kas jäävad tahaplaanile ja “lohisevad” vaikselt kaasa või hakkavad ebakohaselt käituma, viies sellega alla kogu klassi võimalused õppida. 

Me ei saa õpetada kõiki lapsi samas ruumis, samade meetoditega. On väheseid õpilasi, kes tulevad toime väga erinevates keskkondades ja nende õpitulemused seejuures ei kannata. Ülejäänute jaoks on tegemist ebavõrdse olukorraga. Nende kooli keskkonna loomisel ei ole võetud arvesse eripärasid, mis takistavad neil suures rühmas töötamist. Seejuures ei ole nende laste vaimne võimekus madalam, vaid selle avaldumiseks on tarvis teisi tingimusi. Õpilase eripärad ei või olla takistuseks väga hea hariduse omandamisel. 

Mida mina õpetajana saan teha, et minu klassi õpilastel oleksid võrdsed võimalused õppida?

Muutunud õpikäsituse järgi on aineteadmiste ja oskuste kõrval senisest olulisemaks muutunud aineülesed ja aineid läbivad oskused. Muuhulgas toetab muutunud õpikäsitus õpioskuste arengut ja enesejuhtimise oskust. Õpioskused loovad võimaluse omandada uusi teadmisi lisaks koolile ka koolist väljaspool. Koos enesejuhtimise oskusega suudab õpilane valida endale sobiva õpistrateegia ja see toetab teda eelkõige olukorras, kus pakutud keskkond või tööriistad õppimiseks ei ole talle sobivad. Olgu selleks siis näiteks ebaproportsionaalselt suur klass või distantsõpe. Õpetajana saan tunde läbi viies tutvustada ja kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja seeläbi toetada õpilaste arengut.

 

Artikkel ilmus algselt Noored Kooli blogis

---

Sinagi saad aidata kaasa, et Eesti koolidesse jõuaksid uued motiveeritud õpetajad. Iga annetus võimaldab meil jõuda rohkemate õpilasteni ning seega vähendada ebavõrdsust Eesti hariduses. Aitäh toetuse eest!

Tagasi