Madeliine muinasjutuline unistuste päev

Sel korral sündis unistuste päev teisiti - seda päeva korraldades ei olnud vabatahtlikel eriolukorra tõttu võimalik kordagi lapsega silmast silma kohtuda ning kogu päeva korraldus tugines Skype`is saadud infole.

Tulevane loomaarst tutvub ametiga

Silmast silma kohtusime Madeliinega unistuste päeva hommikul, kui lumivalge limusiin tema koduõuele keeras. Madeliine teadis vaid, et nad emaga ootavad sel päeval ema töökaaslast, kes nad Tartusse tähtsale koosolekule viib. Seega oli limusiini nähes üllatus suur. Arusaamine, et just täna on see päev, jõudis kohale ja tekitas vägeva emotsiooni. Päeva esimesteks kingitusteks oli suur punt õhupalle ja kotitäis Balbiino jäätist. Ühe jäätise haaras tüdruk kohe kaasa ja sõit algas.

Maaülikooli suurloomakliinikus oodati Madeliinet pikisilmi. Vanemloomaarst Triin Rilanto oli kuulnud, et Madeliine soovib saada loomaarstiks ning seetõttu oodati tüdrukut kui tulevast noort kolleegi tööga tutvuma. Madeliine sai tuttavaks ravil viibivate hobuste ja doonorhobustega, üle said vaadatud ka tööruumid. Väga lähedalt nägime ühe looma operatsiooni. Suurloomakliinikus veedetud tund andis tüdrukule kinnitust – jah, suureks saades saab temast kindlasti loomaarst. Külaskäiku jääb meenutama sinise hobusega kaelakee.

Virtuaalselt seiklemas…

Madeliinele meeldib vabal ajal leiutada. Kas leiutamine on vaid laste töö? Sellest aru saamiseks siirdusime üheskoos Tartu Ülikooli Delta keskusesse,  kus andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetooli töötajad näitasid meile nähtamatut – meie ümber olevaid erinevaid laineid, kuidas neid tabada ja enda kasuks tööle panna.

Arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse laboris avanes võimalus tänu spetsiaalsetele prillidele teleporteeruda teistesse maailmadesse, riikidesse, otsida aardeid ning kihutada ameerika mägedel. On ikka vahva tunne küll, kui ruumist tegelikult väljumata saad virtuaalselt avastada mida iganes ja kus iganes!

Selline virtuaamaailmas ringirändamine teeb aga kõhu tühjaks. Madeliine perele pakkus maitsva ja kosutava lõuna Delta kohvik.

… ja ratsamatkal

Lõunajärgselt ootas väljas taas limusiin, et viia Madeliine koos perega Eesti Ratsutamisterapeutide Liitu. Madeliine tunneb seda kohta väga hästi, sest ta jumaldab seal ratsutamisteraapias käimist.

Täna avanes aga ootamatu võimalus – tema terapeut oli valmis viima tüdruku hobusel pikale matkale üle oru, üle jõe, läbi metsa, mägedest üles ja alla. Madeliine aitas sobiva hobuse valmis panna, ronis sellele selga ja matk algas. Ainult tema ja hobune ja juhendaja. Mitte kedagi teist lähedal. See oli suurima unistuse täitumine.

Madeliine suureks sooviks on olnud remont oma toas. Siingi on mõtteis esikohal ikka ja jälle hobused. Kingitusi tehes oli sellele mõeldud. Madeliine tuba hakkavad kaunistama hobustega kardinad, Decoralt hobustega padjad ning Raja Kaupade poolt hobusepildiga pimeduses helendav voodipesu. Edaspidi sööb ja joob tüdruk hobustega nõudest, mille maalinud  Valge Kunst. Ja et igal lapsel oleks koolitöödeks ja arendavateks mängudeks oma isiklik arvuti, siis kingivad Marko Praakli ja Diana Sinilaht neiule päris oma sülearvuti, millele Infopoint pani ümber kena koti.  

Unistused on saanud teoks ja kodu ootab!

PERE TAGASISIDE

Tere!   

Panen mõne lausega kirja tagasiside Liine päevast.  

Me oleme perega täiesti sõnatud, kuivõrd võrratud Te olete. Üks väike krutskeid täis tüdruk ei oleks ealeski uskunud, et ta midagi sellist kogeda saab.  

Madeliine oli pisarateni liigutatud... Ta vaeseke nuttis veel mitu tundi oma toas edasi ja kaisutas hobustega patju, sest ta poleks uskunudki, et maalimas on selliseid inimesi, kes unistusi täidavad. Ta ütles, et olete kolmekesi justkui inglid.  

Ma poleks iial arvanud, et hobused Madeliine jaoks nii palju tähendavad. Kuulad küll, kui laps räägib, et talle hobused meeldivad ja näed, kui tubli ta hobuteraapias on, kuid alles nüüd mõistsin ma, et ta hing kuulub hobustele. See ei olegi mitte üksnes armastus hobuste vastu, vaid ta on oma hinges justkui üks nende seast.

Madeliine ütles nii: "Ma tean, et minuga on vahel raske, aga ma teisiti ei saa. Mul on käsi puudu ja ma arvan, et mul on hinges ka midagi katki, aga mul on nüüd juba palju parem. Ma arvasin, et kõik vaatavad imelikult, et ma teistsugune olen. Ütleme nii, et nüüd ma tean, et ma ikkagi võin teha kõike ja olla ükskõik kes. See kõik on nagu uni.“  

Meil ei jätku sõnu, et öelda, kui imeline päev see oli. Kõik oli fantastiline. Madeliinel on õigus, te oletegi justkui inglid, kes aitavad väikestel poistel ja tüdrukutel kogeda midagi imetoredat ning panete nad mõistma, kui erilised ja olulised nad on. Me südamest täname Teid kõiki, et Madeliine midagi nii võrratut kogeda sai. 

Tervitades,  

Madeliine pere

VABATAHTLIKUD:  Kertti-Airin Pärli,  Kadri Kristelle Karu, Liina Arumägi 

Tagasi