Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 730 094 €
Annetajatelt 3 355 645 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
14 295.40 €
455 annetust
15 000.00 €
See projekt on juba lõppenud. Täname kõiki, kes kaasa aitasid!

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.
  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.
  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.
  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

www.loomus.ee

ARVAMUSLUGU | Kas loomakaitse on Eestis heas seisus?

08.04.2023

Kuidas on seis Eestis loomakaitsega? Polevat halb, leiab Maaeluminister Urmas Kruuse Delfi Lemmiklooma portaalis olevas intervjuus, tegemist olevat vaid erimeelsustega. Me olevat olukorras, kus ettevõtjatel ja vabatahtlikel on teemast pelgalt erinevad arvamused.

Paljud on ilmselt viimasel ajal meedias kajastatud rohkeid probleemidest kassi- ja kutsikavabrikutest lugenud ning saanud teada, mis tingimustes loomi peetakse. Näiteks kolmapäeval, 22. märtsil jagas Eestimaa Loomakaitse Liit, et kontrolli käigus leiti kolm surnuks külmunud kutsikat. Arusaadavalt on need pelgalt üksikjuhtumid, ent tegemist ei ole ju millegi uuega, need lihtsalt on nüüd meediasse jõudnud, kuid olemas on sellist loomapidamist alati olnud. Selle asemel aga, et tegeleda juurpõhjusega ja vabrikud kui sellised ära kaotada, räägitakse tingimustest, ettevõtlusest ja loomapidaja tingimustest. Seni, kui me seame inimeste ahnuse teiste elusolendite eludest kõrgemale, ei saa me rääkida adekvaatsest loomakaitsest.

Probleem ei piirdu muidugi vaid kassi- ja kutsikavabrikutega. Loomakaitses on probleeme rohkem kui me neid kokku jõuame lugeda. Toon mõne siinkohal välja:

  • Kalad on loomakaitsest suurest välja jäetud, st kaladele kehtivad peamiselt vaid väga üldised seadused ja määrused, ent pole arvesse võetud isegi nii silmnähtavat tõsiasja, et kalad elavad hoopis teistsuguses keskkonna kui ülejäänud põllumajandusloomad.
  • Loomade seksuaalne väärkohtlemine on Eestis nö hall ala, st otseselt lubatud ei ole, aga keelatud ka mitte.
  • Täna loomakaitseaktivistide pikaajalisele tööle on metsloomade kasutamine meelelahutuslikel eesmärkidel Eestis keelustatud aastast 2018, ent siiski on meelelahutuseks lubatu kasutada mitmesuguseid loomi, nt kasse, koeri, kanu, alpakasid, laamasid, ahvenaid, kuldkalu.
  • Pesitsusrahu peetakse Eestis täiesti poolikult ja kehtestatud on see lünklikult, Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis aga igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.
  • Eestis on lubatud jaht hobitegevusena: vibujaht, trofeejaht, jahiturism. Ühegi looma tapmine kellegi meele lahutamiseks ei tohiks olla aktsepteeritav.

Urmas Kruuse toob oma intervjuus välja fakti, et karusloomafarmid said Eestis keelustatud. Sama on toonud välja ka paljud teised ametnikud ja poliitikud. Ent kui päriselt sellele juhtumile otsa vaadata, tekib küsimus: kas see on tõesti hea näide heast loomakaitsest? Nimelt see võttis aega 15 aastat ja oli Riigikogus hääletusel lausa kolmel erineval korral! Seda kõike vaatamata sellele, et ühiskonna toetus karusloomafarmide keelustamiseks oli olemas juba aastaid varem.

Märgin ära, et kujutlus justkui oleksid loomakaitsjad ja tööstus vaidlustes samal pulgal kaotab ära probleemide tegeliku sisu. Tegelikult võitlevad ühed elusolendite õiguse eest elada väärikat elu, teised seisavad aga loomade ärakasutamise eest omaenda kasumi nimel. Analoogselt ei räägi me ju ka lastekaitsjatest ja kupeldajatest.

Hea on lugeda, et Kruuse on avatud koostööle, ent ilusate sõnade taga võiksid olla ka teod. Ilusate sõnadega avalikkuse rahustamine loomakaitset ei paranda.

Loe: Maaeluministri Urmas Kruuse intervjuu Delfi Lemmiklooma portaalis

Tagasi