Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
3 696 488 €
Annetajatelt 2 702 346 €
Swedbanki poolt 994 142 €
MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

MTÜ Loomus projekt "Olen loomade poolt”

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
10 909.32 €
362 annetust
15 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.
  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.
  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.
  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

www.loomus.ee

Avalik kiri maaeluministeeriumile

24.03.2022

Selle asemel et soosida stagneerunud põllumajandusharu nagu seakasvatus, peaks riik vaatama tulevikku ja toetama taimseid valikuid.

Leiame Loomuses, et maksumaksja rahaga ei ole mõistlik ega eetiline toetada loomade suhtes julmi ja keskkonnakahjulikke tegevusi. Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kuhu riik maksumaksja raha suunab. Sealiha söömisest loobumine ei tähenda nälga, vaid vastupidi – tegemist oleks nii tervist kui ka keskkonda hoidva valikuga.

Tervise arengu instituut soovitab Eesti inimestel süüa vähem sea- ja veiseliha. Liiatigi on lihale alternatiivsete taimsete toodete turg näidanud juba aastaid suurt tõusutrendi. Eestil on palju eeliseid erinevate alternatiivide tootmiseks, kasutades selleks näiteks kaera või kaunvilju. Samal ajal näeme ka, et loomatööstus pole ilma tohutute suuremahuliste toetusteta jätkusuutlik. Ettevõtjatele suunatav abi peab lähtuma mitte ainult majanduslikest ja ühiskondlikest vaid ka  keskkonna- ja terviseaspektidest.

“Maailma Looduse Fondi andmetel väheneks eestimaalaste toidust tekitatav süsiniku jalajälg kolm korda kui kõik toituksid täistaimselt. Samuti õnnestuks seeläbi vähendada enneaegseid surmasid ligi 25%,” viitab tervise- ja toitumisnõustajana praktiseeriv Eliis Salm. “Kahjuks näen oma  töös tihti eelarvamust taimse toitumise suhtes ning veendumust, et just liha on oluline toitainete allikas. WHO on aga juba 2015. aastal tunnistanud liha vähkipõhjustavaks. Julgustan kõiki igal võimalusel valima tervisliku taimse toidu, sest see on sobilik igas eas inimesele, vähendab elustiilihaiguste riski ja lisaks on sel keskkonnahoidmises väga oluline koht.”


Leiame, et riik on jätnud loomakasvatust abistades enda põhiidee läbi mõtlemata – ei arvesta sotsiaalmajanduslikke aspekte ega lihatööstuse mõju kliimale ja keskkonnale. Nii seakasvatuse kui ka laiemalt loomi kasutatava tööstuse pidev doteerimine ei ole tulevikku vaatav ega jätkusuutlik. Samuti ei toeta see hoolivama ühiskonna loomist. Olukorras, kus taimne toit on igas eas inimesele sobiv ja aitab säilitada hävima kippuvat keskkonda, pole põhjust ka veganpaanikat õhutada.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tarbija järjest nõudlikum ning keskkonnateadlikum. Kruuse kinnitusel läheb tarbijale ka üha rohkem korda, kus toit on toodetud. Tallinna Tehnikaülikoolis turunduse ja tarbijakäitumise õppejõu ja keskkonnateadlikkuse koordinaatorina töötav Salm lisab, et peale on kasvamas ostujõuline põlvkond, keda huvitab lisaks toidu päritolule ka selle tootmise viis ning tervislikkus. “Üliõpilased on väga keskkonnateadlikud ning soovivad teha vastutustundlikumaid valikuid oma igapäevaelus nii koolis, tööl kui kodus.”

Selles valguses jääb meile selgusetuks, miks ei toeta riik taimsete toodete tootjaid ega valmistajaid.

Eesti seakasvatajad pöördusid 22. veebruaril ühiselt valitsuse poole, öeldes, et ilma riigi abita nad enam hakkama ei saa. Minimaalne abivajadus, mille seakasvatajad välja tõid, oli 6 miljonit eurot. Samas märkisid nad, et sõltuvalt kriisi edasisest kulust võib abivajadus ulatuda ka 12 miljoni euroni.

Tagasi