Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 713 787 €
Annetajatelt 3 339 338 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
3 863.76 €
139 annetust
20 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.

  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.

  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.

  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

www.loomus.ee

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel?

18.03.2024

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus on osalenud kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühma töös käesoleval sügistalvel. Koosolekuid lühidalt kokku võttes: fookus on vales kohas. Kaasamine on oluline ning ärakuulamine on väga tähtis, kuid sama oluline on ühisest eesmärgist lähtumine ja tuginemine teadusele.

“Koosolekute keskmes näib olevat suure keskkonnamõjuga toiduainete jalajälje vähendamine, kuigi nii planeedi kui inimeste tervise seisukohalt peaksime pilgud pöörama väikese keskkonnamõjuga toidu tootmise ja tarbimise suurendamisele,”  kommenteeris kestliku toidusüsteemi töörühma liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning toitumisnõustaja Eliis Salm. “Teadusmaailmas valitseb konsensus, et kestlik toidusüsteem põhineb taimsel toidul ning peaksime selle tegema tarbijate jaoks parimaks valikuks, mis on maitsev, soodne ning lihtsasti kättesaadav.”

TalTechis kestlikku tarbijakäitumist uurivale Salmile teeb meelehärmi ka asjaolu, et tarbijakäitumise suunamise meetmeid planeeritakse oodatust vähem. “Kuna kasvuhoonegaaside riiklik arvestus on tootmis- ja mitte tarbimispõhine ning suurim osa meie toidusüsteemi jalajäljest on seotud veisekasvatusega (liha- ning piimatoodete tootmisega), siis on teoreetiline võimalus riiklikku kasvuhoonegaaside hulka märkimisväärselt vähendada importides tarbimise rahuldamiseks suure keskkonnamõjuga lihatooteid. Seeläbi aga ekspordiksime kohaliku tarbimise jalajälje mujale. Kliima on aga globaalne ja kõigil ühine, mistõttu kliimaeesmärke me sellega siiski ei täida. Peame keskenduma sellele, kuidas mõjutada kohalikku toidutarbimist, mis loob nõudluse tootmisele, ning ergutama näiteks lihatoodete alternatiivide turgu.”

Loomakasvatusega seotud toidutootjaid on töörühmas palju. Seisukohad iseloomustavad seltskonna majanduslikke huve, mitte seda, kuidas kliimat silmas pidades tuleks edasi tegutseda.

Fookus oleks mõistlik seada sinna, kuidas ühtlustada taimsete alternatiivide hindu tavatoodetega ja isegi väiksema keskkonnamõjuga toodete kasuks. Teadlikkuse tõstmine oli meetmena mitmes kohas planeeritud, aga on vaja rõhutada ka kättesaadavust. Vähetähtis pole ka kokkade koolitamine, läbi riiklike hangete nõuete muutmise ka suurema kohaliku taimetoidu turu ja nõudluse tekitamine, millele järgnekski vajadus kohapeal toota. On väga vaja üleminekutoetusi loomatööstusele taimetoidu tööstusele üleminekuks. Seda polnud üldse meetmena. Oli üks teine meede, mille põhimõtet ei saanudki teada, et kuidas see on planeeritud.

Tarbijakäitumist on väga oluline kiirelt muuta. Seda on vaja ka teaduslikel alustel läbi viia. Oluline on hind ja kättesaadavus. Tööstuslikult loomse toidu tootmine on väga suure keskkonna jalajäljega ja kliimamuutustega kohanemise ning kliimaseaduse loomise kontekstis suuresti oma aja ära elanud toidu tootmise viis. Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

Tagasi