Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 713 787 €
Annetajatelt 3 339 338 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
3 863.76 €
139 annetust
20 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.

  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.

  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.

  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

www.loomus.ee

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Kevadine hanejaht peab jääma keelatuks

18.03.2024

Loomus teeb ettepaneku jätta kevadine hanejaht keelatuks ning rõhutab, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.

Kliimaministri määrus „Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 32 „Jahieeskiri“ ja keskkonnaministri 28. mai 2004. a määruse nr 56 „III kaitsekategooria loomaliikide nimekiri, kuhu kuuluva liigi isendi surmamine väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala on lubatud“ muutmine“ eelnõu järgi on plaan muuta suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega. Muudatusega plaanitakse sügisesele jahiajale lisada jaht ka kevadel, 15. märtsist 31. maini.

Hanede heidutusjahi uuring (reWild, 2020) on leidnud, et põllul, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega kui põldudel, kus oli toimunud tavaheidutus ning vastupidiselt eeldatule, oluliselt sagedamini, kui heidutuseta põldudel. Ümbritsevas maastikus hanede arvukus pärast küttimist oluliselt ei muutunud. Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, siis kontrollvaatlused seda ei kinnitanud. 

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller rõhutab, et letaalne ehk surmav heidutus ei ole mõjusam kui mitteletaalne. “Seetõttu on hanede tappa lubamine ajal, mil nad lendavad oma pesitsuspaikade poole ja on eriti haavatavad, mõistetamatu. Mõjusad meetmed, millesse investeerida ja mida kasutada, on põldudele maastikuelementide lisamine, näiteks puuribad, kivihunnikud, põõsad, üksikud puud, et nad sinna ei tulekski, sest haned eelistavad suuri lagedaid alasid; poldrid ja rahualad, kus nad saaksid samas segamatult puhata, toituda ja jõudu koguda,” lisas Eller. 

Muutused ei sünni üleöö ja selleks, et head muutused teoks saaksid, on oluline jätta sammud halvemuse suunas tegemata. Kevadist hanejahti lubada on väga suur samm ajas tagasi. Euroopa Liidu (EL) linnudirektiivi artikkel 7 lõige 4 sätestab mh, et liikmesriigid peavad tagama, et lindudele ei peeta jahti pesitsusaladele naasmise ajal (Eestis lindude kevadrände ajal). Põllumehi on võimalik toetada meetmetega, mis põllumehi ka päriselt aitavad ja samas linde ei kahjusta. 

Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.

Tagasi