Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 720 178 €
Annetajatelt 3 345 729 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
4 038.76 €
143 annetust
20 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.

  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.

  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.

  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

www.loomus.ee

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Lükkame ümber trofeejahitööstuse suurimad müüdid

18.03.2024

Hoolimata üha kasvavast loodusliku mitmekesisuse kriisist, on ohustatud liikide trofeede nimel küttimine siiani seaduslik. Elevandid, ninasarvikud, leopardid, lõvid ja jääkarud on tihti selle julma tava ohvrid.

EL on maailmas teine suurim jahitrofeede importija. Ainuüksi aastatel 2014-2018 imporditi ligi 15 000 loomalt saadud trofeed. Tööstus kasutab tihti oma tegevuse õigustamiseks eksitavaid sõnumeid, kuid 30 Euroopa ja Aafrika MTÜ poolt loodud raport käsitleb neid müüte teaduslikult. Siin on neist mõned:

Müüt 1: Trofeejaht aitab kaitsta loodust

Fakt: See mõjutab ohustatud ja kaitsealuseid liike negatiivselt

Jahimehed jahivad tihti suuri või tugevaid loomi, kahjustades populatsiooni genofondi ja mõjutades liigi ellujäämist. See kahjustab ka kohalike kogukondade pingutusi looduskaitse ja kooseksisteerimise nimel, sest normaliseerib loomade tapmist lõbu nimel.

Müüt 2: Sellest on kohalikele kogukondadele kasu

Fakt: Kogukonnad ainult kaotavad sellest

Trofeejahi tööstuses on levinud korruptsioon ja halb juhtimine, mis suurendab jahiametnike, jahikorraldajate ja riigiametnike kasumit. Kohalikud kogukonnad teenivad sellelt väga vähe – olenevalt riigist 0,28 – 5,42 eurot elaniku kohta aastas. Tihtilugu ei jõuagi jahitasud kohalike kogukondadeni.

Müüt 3: Trofeejaht hoiab ära salaküttimise

Fakt: Salaküttimine ja muud illegaalsed tegevused on jahipiirkondades väga levinud

Tõendid näitavad, et jahipiirkondades esineb palju salaküttimist, mis toob kaasa loomapopulatsioonide kadumise. See on olnud eriti ilmne Tansaanias Selous metsloomade reservaadis, mis on Aafrika suurim jahipiirkond, kus ajavahemikult 2007-2014 salakütiti umbes 55000 elevanti, mille tõttu langes liigi arvukus 80%. Teatud juhtudel rändavad loomad kaitsealadelt minema ja asustavad jahipiirkondade tühjad piirkonnad ning saavad seejärel trofeejahi ohvriteks.

Müüt 4: Trofeejaht vähendab inimeste ja loomade vahelisi konflikte

Fakt: Trofeejaht süvendab inimeste ja loomade vahelisi konflikte

Trofeekütid jahivad tihti suuri ja küpseid isaseid, mis rikub sotsiaalset dünaamikat ja süvendab konflikte inimestega. Näiteks on elevandid neist populatsioonidest, mis on kannatanud juba pikka aega ebaseadusliku jahi tõttu, muutunud inimeste suhtes tundlikumaks ja võivad käituda agressiivselt. Jahi tõttu satub ka rohkem kiskjaid inimasundustesse, kus nad jahivad põllumajandusloomi, sest need on nende jaoks kergesti kättesaadav toiduallikas.

Trofeejahist Eestis

Vaatamata sellele, et Eesti on väike riik on trofeejaht ka siin populaarne jahimeeste seas. Eesti Jahimeeste Seltsi jahitrofeede 2022. aasta kataloogi põhjal käis ekspertide käest kolme aasta jooksul läbi vähemalt paar tuhat sarve, koljut, nahka või hammast. Võõrsil kütitud ulukitest toodi mõõtmisele 34 erineva liigi esindajaid. Jahitrofeede mõõtmine toimub mitu korda aastas.

Organisatsiooni Humane Society International / Europe raporti “Trophy Hunting by the Numbers: The European Union’s role in global trophy hunting” põhjal toodi Eestisse aastatel 2014-2018 muuhulgas üheksa aafrika leopardi, kaks aafrika lõvi ja üks aafrika elevandi trofee. Kampaania “Ban the Trophy Hunting” eestvedaja Eduardo Conçalves, kes esines ka 2022. aastal 7. Rahvusvahelisel loomade õiguste konverentsil Animal Futures ettekandega, tõi välja, et 2019. aastal reisisid Eesti trofeekütid üle maailma ja käisid Kanadas, Venemaal. Lõuna-Aafrikas ja Namiibias. Nad lasid kaelkirjakuid, sebrasid, pruunkarusid, baribale, elevante ja isegi jääkarusid.

Eestis on ka enda oma trofeejahi ja jahiturimsmi ettevõtlus olemas. Veebilehelt Book Your Hunt leiab mitmeid pakkumisi, näiteks saab 8450 euro eest tulla Eestisse karu jahtima.

Trofeejaht (ja ka jahiturism) on loomade suhtes julm ning loomapopulatsioone nõrgestav hobitegevus, millel ei tohiks olla kohta 21. sajandil. Eesti peaks võtma eeskuju riikidelt, kus on juba jahitrofeede import keelustatud. Näiteks Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa ja Soome on impordipiirangud juba rakendanud või on seda tegemas. 81% kodanikke riikidest, mis on Euroopa suurimad trofeeimportijad (Taani, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania), on selle tegevuse vastu ja nõuavad selle keelustamist.

Müüdid: allikas: Four Paws / Eurogroup for Animals, tõlkis: Maaja Mäll, MTÜ Loomus

Tagasi