Vähiliidu tegevjuht Maie Egipt: Kõige suurem väärtus on inimene, terve inimene

Eesti Vähiliit peab sel aastal oma 30. sünnipäeva. Tänu vähiliidule sõidab mööda Eestimaa teid mammograafiabuss ja on avatud mobiilsed diagnoosikabinetid, päästetud on sadu elusid, toetatud tuhandeid vähihaigeid. Liidu sünnipäeva puhul avaldame intervjuu Eesti Vähiliidu tegevjuhi Maie Egiptiga.

2018. aasta maailma vähikonverentsil ütles rahvusvahelise vähiorganisatsiooni president, Jordaania printsess Dina Mired: „Vähi puhul on kõik oluline, aga kõige tähtsam on vähiennetus  ja varajane avastamine, kuna sellega suudaksime päästa sadu tuhandeid inimesi.“ Vähiennetus ja varajane avastamine on vähiliidu üks põhieesmärke. On ju palju lihtsam haigust ennetada või avastada varases staadiumis kui hiljem ravida. Kõige suurem väärtus on inimene, terve inimene. 

Oma leviku tõttu on vähk globaalne probleem. Maailmas haigestub aastas vähki juba üle 14 miljoni inimese ja umbes pooled neist ka selle tõttu surevad. Kahjuks suureneb vähki haigestumine iga aastaga ja kui kunagi rääkisime vähist üldiselt ikka kui vanemate inimeste haigusest, siis tänapäeval on seda juba palju ka noorte ja keskealiste seas.  

Tavaliselt peetakse vähki seni laialdaselt surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudame juba päris palju haigeid terveks ravida. Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises. Spetsialistide hinnangul on ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest võimalik ennetusega vältida ja sõeluuringutega varakult avastada ning vähki ka tervistavalt ravida. 

Vähiliit on Eesti ainus vähihaigeid  koondav organisatsioon. Millist koostööd teete oma allorganisatsioonidega? 

Eesti Vähiliit on katusorganisatsiooniks vähiprobleemidega tegelevatele mittetulundusühingutele. Liitu kuulub üle Eesti 17 allorganisatsiooni, nende hulgas 14 patsientide ühendust, kus on ühtekokku üle 2000 liikme. Vähiliidu jaoks on väga olulisel kohal vähihaigete elukvaliteedi parandamine ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamine. Oleme alati pidanud väga tähtsaks vaimset tuge nii vähihaigetele kui ka nende lähedastele – seepärast pakume igal aastal selleteemalisi koolitusi, nõustamist ning teraapiaid. Juba 18  aastat oleme organiseerinud vähipatsientidele tervisekoolituslaagrit, allorganisatsiooni juhtide  ja tugiisikute koolitust ning konverentse. Olen väga tänulik kõigile allorganisatsioonide juhtidele, kes olles ka ise tihti patsiendid, on pikki aastaid leidnud endas jõudu oma organisatsioonide tegevuse juhtimiseks. 

Mida peate vähiliidu saavutusteks?

Suurim võit on minu arvates see, et oleme püsinud 30 aastat ja aidanud paljudel Eesti inimestel vähki ennetada või varakult avastada. Oleme käivitanud rinnavähi ja emakakaelavähi  pilootprojektid. Vähiliit on korraldanud ennetustegevust: teinud teavituskampaaniaid, vähinädalaid, kirjastanud teabekirjandust, tootnud filme ja klippe. Oleme korjanud ka raha, et osta  seadmeid, mis aitavad tõhustada vähi ennetamist ja varajast avastamist. 

2007. aastal ühines Eesti Vähiliit 27-s Euroopa Liidu riigis korraldatava suitsetamisvastase kampaaniaga „HELP – elagem tubakata“. 2010–2021 käisime koolides rääkimas tubakatoodete kahjulikkusest. 400 loengutunniga hõlmasime ligi 150 koolis üle 40 000 õpilase vanuses 7–19 eluaastat, projekti on kõrgelt tunnustanud Maailma Terviseorganisatsioon.  

Minu esimene suur unistus vähiliidu juhina oli muretseda liidule uus mammograafiabuss koos digitaalse mammograafiga, mis võimaldaks rinnauuringuid teha ka Eesti väikelinnades, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Unistuse täideviimiseks korjasime raha neli aastat, korraldades heategevuskontserte, oksjoneid, ja panustasime ka vähiliidu raha. Oleme väga tänulikud nendele inimestele ja firmadele, kes tegid selle ostu oma annetustega võimalikuks. Eesti Vähiliit on korraldanud 15 heategevuskontserti, milles on kandev osa olnud Georg Otsa  muusikakoolil, Aarne Saluveeril, Siim Aimlal ja paljudel lauljatel, kes on olnud meiega kaasas üle kümne aasta. Ilma nende abi ja toetuseta ei oleks neid kontserte sündinud. 

Teiseks vähiliidu suureks saavutuseks pean mobiilseid diagnoosikabinette. Koos ETV heategevussaatega „Jõulutunnel“ kogusime annetajate abiga 312 628 eurot kahe mobiilse diagnoosikabineti ostmiseks. Tänu annetajate toetusele alustasid 2016. aasta septembris koostöös Tartu  Ülikooli kliinikumiga tööd mobiilsed naha- ja eesnäärmevähi varase avastamise diagnoosikabinetid. Need aitasid inimestel õigel ajal naha- ja  meestearsti juurde jõuda – viimast oli eriti vaja väikelinnades, kus ei olnud piisavalt eriarste.  Alates 2021. aastast teeme koostööd Viljandi Haiglaga, mille hallata on nii vähiliidu mammograafiabuss kui ka diagnoosikabinetid.

Kuidas sattusite tööle vähiliitu? 

Alustasin tööd vähiliidus 19 aastat tagasi ja ega see kerge otsus ei olnud. Minu põhimõte on alati olnud: „Julged ei ela igavesti, aga alalhoidlikud ei ela üldse. Tõenäoliselt pead sa  olema piisavalt hull uskumaks, et suudad muuta maailma.“ Kuigi olin tollal valmis tegema muutust oma elus, oli ettepanek tulla vähiliitu tööle esialgu ikkagi ootamatu. 
Olen tavaliselt kartmatu ja missioonitundega inimene ja see oli kindlasti minu jaoks elu võimalus paljude inimeste jaoks midagi tähtsat ja head korda saata. Vähiliidus on see tõesti olnud  võimalik. Püüan, et see, millesse ma usun, oleks osa kõigest, millega vähiliit tegeleb. 

Kuidas kaitsete iseennast läbipõlemise eest? 

Positiivne suhtumine on siin hästi tähtis. Olen näinud, et inimene võib isegi kuni oma viimaste eluminutiteni olla üdini optimistlik. Just selline elutahe ja julgus ongi mind inspireerinud  ja sellel tööl nii kaua hoidnud.  

Mul on üks hea tuttav, kes on paljudest rasketest operatsioonidest välja tulnud. Kohtusin temaga mõni aeg tagasi ja lihtsalt imetlesin, kui positiivne ja optimistlik ta on. Küsisin temalt, kust ta küll võtab selle jõu. Ta vastas väga lihtsalt: olen endale selgeks teinud, et tahan elada. Minu arvates on vähihaiged väga optimistliku meelega inimesed. Nad oskavad hinnata hetke võlu, olla tänases päevas õnnelikud ja on õpetanud seda ka mulle. Olen hakanud püüdma igas päevas leida midagi ilusat ja toredat ning õppinud väärtustama elu ja lähedasi. Kui sul on võimalus öelda oma lähedastele, kolleegidele, patsientidele, sõpradele midagi head, siis tuleb seda teha kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil avaneb võimalus seda veel teha. Arvan, et kui sa oled ise hea, siis see headus tuleb sulle tagasi, ja vastupidi.  

Kui lahke käega Eesti firmad ja inimesed vähiliidu heategevustööd toetavad? 

Arvan, et vähiliit on oma tööd teinud südamega ja on oma tegevusega ennast tõestanud. Paljud firmad on sellest aru saanud ja teevad meiega pikaajalist koostööd.  

Meid toetavad ka eraisikud vastavalt oma võimalustele. Tänu paljude inimeste annetustele oleme saanud osta vähiennetuse jaoks tehnikat. Oleme väga tänulikud inimestele, kes on  sõlminud vähiliidu toetuseks püsikorralduse lepingu, sest see annab parema võimaluse meie tegevuse planeerimiseks. 

Aidata saab mitut moodi. Näiteks Katri Link lükkas sotsiaalmeedias kodanikualgatuse korras käima heategevusliku kleidioksjoni „500 kleiti“, mis levis hämmastavalt kiiresti üle Eesti.  Kampaaniaga koguti ainuüksi kolme nädalaga naistelt kokku üle 600 piduliku kleidi!

Oksjoni eesmärk oli laekuva tuluga toetada vähiliidu mammograafiabussi uue, nüüdisaegse 3D-mammograafi ostu. Oksjoni tulemusena sai vähiliit 3D-mammograafi ostmiseks üle 30 000 euro. Nende tublide Eesti naiste annetus mõjutas ka tuntud ärimeest Olavi Miili meid aitama ja toetama vähiliitu aegade suurima annetussummaga – 100 000 eurot. Kui lisasime siia veel paljude eraisikute ja firmade annetused, andis see kõik kokku vähiliidule võimaluse nii uue 3D-mammograafi ostmiseks kui ka mammograafiabussi renoveerimiseks.  

Arvan, et vähiliidu tegevus on olnud edukas. Selle edu taga on meie väike tubli kollektiiv, töökas nõukogu eesotsas dr Vahur Valverega, suurepärased arstid ja muidugi meie head koostööpartnerid: Eesti Haigekassa, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, mitmed ravimifirmad ja kõik meie tegevuse pikaajalised toetajad, nagu AVON, Lindex, Tradehouse, Saku Läte,  Eesti Kinnisvara ja paljud teised. Eduka tegevuse võti peitub alati heas koostöös.

Tänan südamest kõiki, kes on teinud Eesti Vähiliiduga koostööd ja meid toetanud, sest ainult koos suudame maailma muuta.
 

Kutsun üles vähihaigeid ja ka neid, kes on vähist tervenenud, ühinema meie allorganisatsioonidega üle Eesti. Elujõudu saadakse üksteiselt, koos on alati kergem probleemidest välja tulla. Eestis on praegu ligi 57 000 vähihaiget. Tegutseme koos, et pikendada nende inimeste elu ja parandada elukvaliteeti. Nad kõik on seda väärt! 

Tagasi