Heaolu ja Taastumise Kooli eestvedajad: vaimse tervise valdkonnas saab teha südamega tööd

Värskeimad uuringutulemused kinnitavad, et vaimse tervise häired on Eestis laialt levinud. Ligi veerandil täiskasvanutest on viimastel aastatel kogenud depressiooni, ärevushäireid või mõnda muud vaimse tervise muret. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on depressiooni ja ärevushäirete risk suurenenud. Vaimse tervise kriisi ajal saab abi arstilt või vaimse tervise õelt, väga oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, mis saab inimesest pärast kriisi läbimist. Tallinnas ja Tartus tegutsevas Heaolu ja Taastumise Koolis ollakse abivajajale toeks just pärast kriisi, inimese isikliku taastumisteekonna ajal. Heaolu ja Taastumise Kool viib kokku abivajajad ja kogemusnõustajad, kes oskavad pakkuda sotsiaalset, emotsionaalset ja tihti ka praktilist tuge. Kõik kooli tegevused lähtuvad juhtmõttest, et iga inimene on oma elu ja haiguse ekspert ning otsuseid heaolu suurendamiseks tehakse koos.

Kogemusnõustajate abi on hinnas

Vaimse tervise raskustest taastumise koolid (inglise keeles recovery college) tekkisid Ameerikas 1990ndatel ja levisid sealt kiiresti mitmele poole üle maailma. Näiteks Suurbritannia esimene taastumise kool loodi 2009. aastal ja praeguseks on neid üle riigi enam kui 80. Eestisse tõi selle kontseptsiooni sotsiaaltöötaja ja psühhosotsiaalse taastusabi praktik Külli Mäe, kelle eestvõttel loodi 2015. aastal esimene Heaolu ja Taastumise Kool.

Ligi kaheksa aastat ajas edasi hüpates jõuame tänasesse päeva, kui üks taastumise kool tegutseb Tallinnas ja teine Tartus. Koolide tööd juhivad Katrin Päären ja Anna Toots. Kummalgi koolil on oma meeskond ja suureks toeks on koolide juhtimisel ka kogemusnõustajatest koosnev Taastujate nõukoda.

Katrin ja Anna kinnitavad kui ühest suust, et on suured grupitöö fännid. “Õpingukaaslaste lugusid kuulates saab palju avastada iseenda kohta,” ütleb Tallinna taastumise kooli juht Katrin. Tema Tartu kolleeg Anna täiendab, et kooli loomise ajal oli kogemusnõustamine Eestis veel tagasihoidlikult levinud. “Nüüd meie juurde tulevad inimesed juba ootavad, et grupitööd teeksid kogemusnõustajad ja vaimse tervise valdkonna praktikud koos,” räägib Anna.

Tuge saab 100 inimest aastas

Taastumise kooli eestvedajad ütlevad, et kõige sagedamini saavad inimesed neist teada Töötukassast või Sotsiaalkindlustusametist. “Arsti, vaimse tervise õe või haigla sotsiaaltöötaja hea soovitus võib samuti inimese meie juurde juhatada,” lisab Katrin.

Näiteks Mari*, üks praegustest kogemusnõustajatest, jõudiski Heaolu ja Taastumise Koolini tänu Töötukassale. Mari meenutab, et ta oli just saanud endale rehabilitatsiooniplaani ning pidi hakkama otsima teenust. “Mul olid olemas oma arstid – psühhiaater ja psühholoog - ning seda teenust ma ei vajanud. Töötukassa konsultant tegi juttu kogemusnõustajast ja tundsin, et just sellist abi ma vajan,” meenutab Mari oma teekonna algust. Ta uuris Heaolu ja Taastumise Kooli kodulehelt töötajate tutvustusi ja nende lugusid ning leidis enda jaoks nõustaja Inge. “Oma nõustajaga ma sobisin kohe ja tänu temale olen ka mina nüüd kogemusnõustaja,” räägib Mari õnnelikult. “Tundsin, et ta tegi oma tööd südamega ja ma sain olla mina ise. Vestelda inimesega, kellega sul on elus sarnasusi, on palju lihtsam kui inimesega, kes on teoorias tugev, aga kogemused puuduvad,” toob Mari välja.

Iga annetus, mis tehakse Heaolu ja Taastumise Koolile “Ma armastan aidata” keskkonnas, aitab sellist kogemusnõustaja teenust arendada. Tugigruppides pakutakse tuge toimetulekul negatiivsete emotsioonide ja ebakindla olukorraga, sarnast olukorda kogenud inimesed annavad praktilisi nõuandeid.

Abi elujõu taasleidmiseks

Vaimse tervise muredest taastuva inimese jaoks on oluline, et teda kuulataks ja ta saaks ilma häbenemata ja vabalt oma mõtetest rääkida. Mari meenutab, et koos kogemusnõustajaga sai läbi arutatud erinevaid lahendusi, mis just talle sobivad. “Ei surutud peale seda, mis nõustajale sobis, vaid otsisime minu jaoks sobivaimat lahendust. Seda teen ka mina nüüd, kui kogemusnõustajana tegutsen,” ütleb Mari.

Tallinna ja Tartu taastumise koolide juhid ütlevad, et kooli vedamine ja vaimse tervise valdkonnas tegutsemine on südamega tehtud töö. “Tuge pakkudes ja lootusekiiri näidates saab kellegi päeva ja enesetunde helgemaks muuta,” märgib Anna ning Katrin lisab, et seda tööd tehes õpib ta pidevalt juurde inimeste ja ümbritseva kohta. Leiutame viise, kuidas esialgu võimatuina tunduvaid asju on siiski võimalik teha ja see on põnev!” ütleb ta.

Katrin Päären ja Anna Toots usuvad kindlalt, et vaimse tervise raskustest on võimalik taastuda igaühel ning keegi ei pea seda tegema üksi. “Hea on teada, et saame anda oma panuse paljude inimeste taastumisteekonnal,” ütlevad nad.

Tagasi