Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 753 485 €
Annetajatelt 3 379 036 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
Eesti SV Tugigrupid: aita toetada seksuaalvägivalla ohvreid ja ennetada seksuaalkuritegusid

Eesti SV Tugigrupid: aita toetada seksuaalvägivalla ohvreid ja ennetada seksuaalkuritegusid

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
1 801.00 €
74 annetust
40 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Lapsepõlve seksuaalvägivald toob kaasa nii vaimse kui füüsilise tervise probleeme, millest on ilma kõrvalise abita võimatu vabaneda. Üle poole tugigrupi liikmetest on intsesti ohvrid, s.o neid on seksuaalselt väärkohelnud oma pereliige. Rohkem kui pooled ohvritest on sellel ajal olnud alla 6-aastased. 

Täna on suur puudus vaimse tervise spetsialistidest, kes oskavad aidata seksuaalvägivalla ohvreid, seetõttu on gruppide olemasolu äärmiselt vajalik. Olemasolevate pädevate terapeutide juurde on järjekorrad väga pikad ning nende teenuse hind kõrge. Paljude ohvrite ainukeseks abi saamise võimaluseks on MTÜ Eesti SV Tugigruppide anonüümsed ja ohvritele suunatud turvalised tugigrupid

Meie tugigruppide liikmed on ühe kõige varjatuma kuriteoliigi ohvrid. Meie tugigruppidest leiavad nad anonüümselt tuge, abi ja mõistmist.

Lisaks ohvrite toetamisele tegeleme ennetustööga ning 2024. aasta alguses soovime korraldada seksuaalvägivalda kajastava konverentsi: “Poiste vastu suunatud seksuaalvägivald ja seksuaalvägivald spordis”. 

  • Kui 35 inimest annetab igaüks 5 eurot, saame maksta kogu aasta Zoomi eest, mis on vajalik veebigrupi jaoks, kus osalevad füüsilise puudega inimesed ja väikelaste emad
  • kui 15 inimest annetab 10 eurot, saame maksta ühele grupijuhile kohtumise eest tasu
  • kui 10 inimest annetab 25 eurot, saame maksta ühele terapeudile grupiteraapia eest.

Aitäh, et hoolid!

Vaata lisaks: svtugigrupp.ee

Organisatsioon on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud.

Lapsepõlv on aeg, mis peaks olema igale lapsele õnnelik

02.07.2023

"Lapsepõlv on aeg, mis peaks olema igale lapsele õnnelik. See peaks olema rõõmurohke ja murevaba. Lihtsalt nautida sõpradega koos ajaveetmist – kasvõi lihtsalt istudes soojal suvepäeval, selg vastu majaseina, noppides murus kasvavaid hapuoblikaid ning süües neid koos kuivatatud soolakalaga. Paraku ei saa väga paljud lapsed enda lapsepõlve nautida. Meie ümber on palju inimesi, kes võtavad lapselt selle rõõmu ja muretuse, lapselikkuse ning annavad vastu valu, hirmu ja ahastuse. Selline on ka minu lugu," räägib Kristi (37).

"Mina liitusin tugigrupiga 3 aastat tagasi, olles näinud Pealtnägija saates Kadrit ning tema julgust ja vaprust. Olin nii meeletus abi puuduses, et saatsin kirja enda sooviga astuda tugigruppi juba siis, kui selle saate subtiitrid alles jooksid. Juba esimesel gruppikohtumisel nägin ma kui ühtehoidvad on need inimesed, kes seal grupis käivad. Me mõistame teineteist pelgalt pilgust, tihti piisab ühest sõnast, kui keegi juba teab ja lõpetab su lause. Selline grupp on vajalik meile kõigile. See on vajalik kõigile, kes on kogenud seksuaalset ahistamist ning mõnele inimesele on see grupp sõna otseses mõttes elupäästja.

Abivajaja ei pruugi üldse mitte kuidagi maailmaga suhelda, kuid selle ühe kirja ta saadab, et gruppi astuda. Ta teeb seda hingevärinal, kuid siiski teeb, sest temas püsib lootus, et äkki on keegi kes kuulaks, keegi kes aitaks ellu jääda. Sealt saadav tugi aitas minul teha kriitilise sammu selles suunas, et lõpetada suhtlus oma emaga, kes on abielus minu väärkohtlejaga. Emaga, kes minuga manipuleeris terve minu lapsepõlve, kes vahetas minu lapsepõlve rõõmu ja õnnelikkuse oma majandusliku heaolu vastu, lastes pedofiilist elukaaslasel mind karistamatult ahistada.

Selle otsuse tegemise hetkest alates läks kõik ainult paremuse suunas. Vabanesin sellest mürgist oma elus. Olen õnnelikus abielus ja väikse poja ema. Nii hästi nagu praegu oma elus tundsingi ennast viimati siis, kui maja seina ääres kuivatatud kala hapuoblikatega sõin. Sellest kohutavast õudusest on üksi väga raske välja tulla, sellepärast ongi tugigrupi olemasolu väga tähtis. Kui seda gruppi pole, siis mis saab kõikidest nendest inimestest, kes on sellise õuduse läbi elanud, neid mõistavad ainult sama koledust kogenud inimesed...
Kui puudub tugigrupp, mis on meile kui perekond, siis saavad meist jälle ohvrid. Tugigrupita oleme me haavatavad ja meile on kergem haiget teha. Kukkuda uuesti musta auku on väga kerge, eriti veel kannatanutel. Me pole pelgalt ohvrid, me oleme ellujääjad ja me tahame edasi elada! 

Olen praegu oma väikese pojaga kodus ja grupi kohtumistel osaleda ei saa, aga teadmine, et saan gruppi tagasi minna igal ajal, kui seda tahan, see annab mulle turvatunde, et ma ei pea enam kunagi oma murega üksi olema."

Kristi (37), tugigrupi liige

Tagasi