Kiusamisvaba haridustee algab koostööst: Kohilas kasvatatakse hoolivaid ja julgeid noori

Tõhusa ja mõjusa ennetuse üks võtmetegur on süsteemne koostöö eri osapoolte vahel. Üheks heaks näiteks selle toimimisest KiVa-programmi kontekstis on Kohila, kus kõik osapooled on ühiselt panustamas kiusamisvaba haridustee loomisesse.

Iga 5. laps Eestis on kogenud kiusamist. Keskmise 20 lapsega klassi puhul tähendab see 3-4 last, mida on liiga palju. Kiusamine aga ei tohiks olla suureks kasvamise loomulik osa, sest kiusamine lõhub ja võib jätta jälje kogu eluks. Hiljuti avaldatud Eesti laste vaimse tervise uuring sidus maailma teaduskirjandusest nähtud seosed meie laste kogemusega. Kiusamine vähendab vaimset heaolu, suurendab aga riskikäitumist sh enesevigastamist, depressiooni ja ärevuse esinemist samuti ka tähelepanu- ja käitumisprobleeme. Lisaks vähendab kiusamine õpiedukust. 

Kiusamine on nähtus, mida ei ole võimalik täielikult ära kaotada, kuna võimujanu, sotsiaalne staatus ja tähelepanu vajadus on inimeseks olemise osa ning evolutsiooni vastu ei saa. Küll aga on võimalik kiusamist suurel määral ennetada ning kiusamisega kaasnevaid negatiivseid kahjusid vähendada läbi oskusliku ja süsteemse tegutsemise. 

2023. aastal alustas süsteemset tööd kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks Kohila Gümnaasium, kes liitus KiVa programmiga. SA Kiusamisvaba Kooli poolt eestveetav, laialdase rahvusvahelise levikuga, maailmas ja meil Eestis kohapeal tugeva tõendatuse ja positiivse mõjuga KiVa programm keskendub kiusamise ennetamisele ja vähendamisele läbi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise 1.-9. klassides. 

KiVa rakendamine annab koolile kolm olulist tööriista: materjalid, et läbi viia ennetustunde oskuste arendamiseks; metoodikad, mille abil kiusamisjuhtumeid lahendada võimalikult tulemuslikult ja tundetaiplikult ning iga-aastase oma enda õpilaste kogemustel põhineva raporti, mille alusel arenguid hinnata. 

SA Kiusamisvaba Kooli töötaja, Kohila Gümnaasiumi mentor Agnes Alajõe toob Kohila Gümnaasiumi osas välja järgmist: “Kohila Gümnaasiumi KiVa-tiim on usin ja hakkamist täis. Nad seisavad jõudsalt iga õpilase heaolu eest, kartmata küsida keerulisi küsimusi või panna pead kokku ja mõelda, kuidas viia kiusuennetus iga nurgataguseni. Seejuures hakkab silma ka tiimijuhi rõõmsameelsus ja tiimi ühine tugi, mis ka väsimus hetkedel edasi utsitab.”

KiVa programmi kogemust hindab kõrgelt ka Kohila Gümnaasiumi KiVa-tiimi juht Reet Kuhlberg: “Oleme märganud seda, et lapsed märkavad kiusamisjuhtumeid ja julgevad nendest ka teada anda. Samuti osatakse päris kenasti vahet teha konfliktidel ja kiusamistel. Oleme KiVa-tiimiga korraldanud kaks korda aastas refleksioonikohtumisi klassijuhatajatele, eesmärgiga tagasisidestada KiVa tundide tegemist ja jagada muresid ning ka eduelamusi klassijuhataja vaatest ning nendel kohtumistel on õpetajad välja toonud, et lastele KiVa tunnid meeldivad ning selliste teemade käsitlemine veidi teistsuguses võtmes ja läbi praktiliste ülesannete, tekitavad õpilastes elevust ja suurendavad klassi tegutsemist ühtse meeskonnana. Kui mõelda mõne eduelamuse peale, siis võiks välja tuua eelmise aasta õpilasküsitluse, kus need õpilased, kes olid seotud kiusamisjuhtumiga (kas kiusajana või kiusatavana) tõid välja, et sekkumisvestlused on olnud mõjusad ja kiusamine on peale seda vähenenud. See näitab, et KiVa metoodika tõepoolest töötab ja loob muutust lapse hoiakutes ja käitumises.”

SA Kiusamisvaba Koolil on ülimalt hea meel, et alates 2025/2026 õppeaastast on Kohila vald kolmas omavalitsus Eestis (kahe suure, Tallinna ja Tartu kõrval), kes peab oluliseks kiusuennetust täiendavalt toetada. Nii panustabki Kohila vald lisaks kooli omaosalusele täiendavalt programmi elluviimiseks Kohila Gümnaasiumi nn pearaha alusel. KiVa programmi elluviimine ühel õppeaastal 1 õpilase kohta maksab 13 eurot, millest eelnevatel aastatel 2 eurot oli kooli omaosalus ja 11 panustas sihtasutus. Nüüd liitub valemisse Kohila vald, kes panustab täiendavalt kiusuennetusse ning seeläbi laste ja noorte vaimsesse tervisesse, toetades tõendatud mõjuga programmi.

Kohila vallavanem Allar Haljasorg kinnitab: “Kohaliku omavalitsuse roll kiusuennetuses on määrava tähtsusega, sest just kohalikul tasandil kujuneb keskkond, kus lapsed ja noored kasvavad, õpivad ja arenevad. Minu arvates on kõige olulisem põhjus see, et kiusuennetusse panustamine tähendab investeerimist laste ja noorte turvalisusesse, vaimsesse heaolusse ja sotsiaalsetesse oskustesse. Kui lapsed tunnevad end koolis hoituna ja väärtustatuna, julgevad nad olla nemad ise ning õpikeskkond muutub kõigi jaoks toetavamaks.”

Lisaks toob Haljasorg programmi pikaajalise mõju osas välja: “KiVa programm on ennast tõestanud kui tõhus, teaduspõhine ja süsteemne kiusuennetuse mudel, mille mõju ulatub kaugelt üle klassiruumi seinte. Kohila vald on KiVa programmi toetanud, sest näeme selle rakendamisel selget väärtust – see aitab ennetada vaimse tervise probleeme, toetab õpetajate ja õpilaste omavahelist usaldust ning tugevdab koolikultuuri tervikuna. Pikaajaliselt aitab KiVa programm kujundada koolikeskkonda, kus kiusamine ei ole aktsepteeritav ja kus igal lapsel on õigus tunda end turvaliselt. See omakorda toetab valla hariduspoliitilist eesmärki, pakkuda igale lapsele võimalikult head arengukeskkonda.

Soovime jätkuvalt olla partneriks kõigile haridusasutustele, kes KiVa programmi elluviimisel osalevad – see on investeering, mis tasub end mitmekordselt ära nii laste heaolu kui ka kogukonna sidususe seisukohalt.”

Tagasi