Loodushuvilise Kertu unistuste päev

Väikese Kertu unistuste päev koosnes kahest osast – kevadel külastas ta koos perega Stockholmi ja kesksuvel Tartut. Mõlemad linnad pakkusid seiklusi ja põnevust ning võimalust nautida loodusvõlusid.

Kertu unistus minna laevakruiisile täitus 28. mail, kui ta koos oma ema, isa ja kaksikvennaga Rootsi pealinna Stockholmi külastas. Ilm oli kevadiselt soe ja ilus. Kuna tüdruk on loodusehuviline, sai perele korraldatud Aquaria veemuuseumi külastus. „See on nii võimas!“ oli Kertu esimene reaktsioon elus kalu ja konni nähes. Loodusvõlude nautimise järel jalutas pere Stockholmi vanalinnas ja külastas kuningalossi. Isa ja venna soovil vaadati ära ka Rootsi Kuninglik Armeemuuseum. Õhtul laeva tagasi jõudes olid lapsed väsinud, kuid päevaga väga rahul. Seal ootas neid rikkalik õhtusöögilaud ning aega sai sisustada ka videomängudega. Hommikul Tallinna naastes imetleti helesinist vaikset merd ja Tallinna vanalinna torne.

Vikerkaare lummuses

Kertu unistuste päeva teine osa toimus suve keskel, 15. juulil, kui pere Tartut külastas. Tüdruku kõige suurem unistus oli kõndida vikerkaarel. Hommik Tartus algas imeilusasti, sest perel õnnestus seal kohe vikerkaart näha. Keskpäeval kõlas kohvikus „Krempel“ Kertule pühendatud vikerkaare- ja unistuste-teemaline laul. Seal sai ta ka kingituse – väikese teadlase komplekti, millega ise vikerkaart meisterdada. Peale lõunasööki jalutas pere vanalinnas, kus imetleti ka „Suudlevate tudengite“ vahutavat purskkaevu. „Vaadake, vikerkaarevärvid!“ osutas Kertu korraga taevasse. Hiljem jalutas pere Toomemäel, kus lapsed ringi jooksid ja olemist nautisid. Kui nad tähetorni juurde jõudsid, tahtis Kertu kohe sinna sisse minna. Tüdrukutirts jooksis teleskoobi juurde ja vaatas läbi selle nii keskendunult, et unustas ümbritseva maailma täielikult. Kui laps vahepeal suu lahti unustas, naljatas ema, et võib-olla nägi ta vikerkaart. Edasi suundus pere Tartu ülikooli loodusmuuseumisse, kus tänu toredale giidile saadi uusi ja huvitavaid teadmisi loomariigist. Kertule meeldivad väikesed loomad ning koos isa ja vennaga uuris ta eriti tähelepanelikult usse, mardikaid ja liblikaid. Ta kuulas ka erinevaid linnuhääli ning tüdruku vaieldamatuks lemmikuks osutus kodukaku hääl, mis olevat salapärane ja armas.

Unes või ilmsi

Ilusa suvepäeva õhtupooliku veetis pere V spaa- ja konverentsihotellis, kus pakuti luksuslikku õhtusööki ning ujumis- ja saunavõimalust. Lapsed lustisid veekeskuses hiliste õhtutundideni.  „Ütle, emme, kas see on unes või ilmsi?“ päris õnneliku moega Kertu õhtusöögilauas. Vend palus end näpistada, kui see tõesti on ilmsi. Kertu näpistaski ja mõlemad puhkesid naerma. Nii oligi ühe imearmsa tüdruku vikerkaare-teemaline unistuste päev õhtusse jõudnud! Kertu oli kogu päeva rõõmsas tujus ja nakatas oma rõõmsa olekuga ka kõiki teisi. Eriti meeldis talle see, kui teda pildistati. Kertu siiras uudishimu oli väga sümpaatne. Samuti tema huumorimeel ja naiselik kavalus, millega ta oma hästikasvatatud venda heatahtlikult kiusas. See mõjus armsana ja hoidis tuju üleval.

TAGASISIDE:

Pere jäi Rootsi reisiga ja Tartus toimud unistuste päevaga väga rahule. Ema sõnul üllatas Kertu nende päevade jooksul oma arenguga ka peret. Ta muutus enesekindlamaks ja küsis mõtestatud küsimusi. Ema oli selle eest eriti tänulik. - Kertu pere

Kertu küsimus, kas see päev on unes või ilmsi, on väga positiivne hinnang. Ema ja isa siirad tänusõnad päeva lõpus läksid hinge. Nad tänasid kogu meie organisatsiooni ja soovisid jõudu pikkadeks aastateks. 

Minu Unistuste Päev tänab kõiki suure südamega inimesi, tänu kellele saime tuua Kertu ellu häid emotsioone ja põnevust!

Tagasi