Jäta navigatsioon vahele

Ma Armastan Aidata
Koos oleme kogunud
4 718 056 €
Annetajatelt 3 343 607 €
Swedbanki poolt 1 374 449 €
MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

MTÜ Loomus: oleme koos loomade poolt!

Kuidas su annetus aitab?

Kui lähedal oleme eesmärgi saavutamisele?

Annetusi kokku
Veel vaja koguda
4 038.76 €
143 annetust
20 000.00 €

Annetan raha

Kuidas su annetus aitab?

Kuidas su annetus aitab?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tegutseb selle nimel, et muuta Eesti ja maailm laiemalt loomasõbralikumaks. Loomuse fookus on nende loomade kaitsel, keda kasutatakse põllumajanduses, sh kalad, meelelahutuses, ilutööstuses ja moetööstuses.

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Tänu Loomuse ja Loomusega liitunud liikumise Loomade nimel aastatepikkusele tööle võttis 2017. aasta sügisel Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise meelelahutuses, sh tsirkuses. See oli võimas võit loomadele ning vägivallaga dresseeritud metsloomad ei pea enam kannatama ebaloomupärastes tingimustes meelelahutuse eesmärgil.

Loomuse loomisest saadik on meie liikmed aktiivselt tegutsenud karusloomafarmide keelustamise nimel ning 2021. aasta juunis saime rõõmustada, et meie üks suurimaid eesmärke sai täidetud ning Eestist sai esimene Balti riik, mis keelustab karusloomafarmid.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid, tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid takistanud ega hakka takistama. Loomade kannatustele ei saa panna hinda, me ei saa öelda, et mingi kannatuse ärahoidmine pole väärt nii palju tunde tööd või nii palju muid ressursse. Iga meie poolt võetud väljakutse suudab ära hoida väga palju kannatusi ja seeläbi luua parema maailma.

Loomus peab oluliseks loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamist, mistõttu oleme loonud veganprogrammi Taimsed Valikud, Eesti esimese loomaõigusliku taskuhäälingu Loomade Hääl, kampaania “Armas kala”, loomasõbraliku ilu töörühma LILU ning korraldame rahvusvahelist loomaõiguste konverentsi. Lisaks sellele teeme koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kujundada loomasõbralikku poliitikat ning tõsta teadlikkust loomaõiguste teemal.

  • 5 € eest saame levitada loomasõbralikke sõnumeid sotsiaalmeedias.

  • 10 € eest saame välja anda ja levitada teabematerjale, jagada lendlehti ja loomasõbraliku sõnumiga kleepse ning korraldada oma vabatahtlikele aruteluõhtuid.

  • 25 € eest saame osaleda koolitustel, et paremini ja efektiivsemalt seista loomade õiguste eest, teha ühe taskuhäälingu Loomade Hääl osa ning korraldada ja osaleda avalikel üritustel.

  • 50 € eest saame tasuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumise liikmemakse ning toetada Soomes Tuulispää varjupaigas elavaid rebaseid Taika ja Viima.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole.

www.loomus.ee

Loomus on kantud tulumaksusoodustust saavate mittetulundusühingute nimekirja. Maksude teemast loe lähemalt: Annetused ja maksud

Loomus: loomadega seotud seadusloomesse peab kaasama ka loomade eest seisjad

26.07.2023

Kuu alguses jagas Loomus pöördumist kliimaministri Kristen Michal poole lihtsa palvega, et meid kaasataks edaspidi selliste muudatuste tegemisel, mis on loomadega seotud. Hoolimata meie palvest on otsused tehtud ja seda ilma meid kaasamata.

Kliimaministeerium plaanis muuta määrust nr 32 “Jahieeskiri”, plaanis oli reguleerida koprajahti ja võimaldada Eesti hagija kasutamist metskitsejahil, mille osas Loomus esitas kliimaministrile palve kaasata ka looma- ja looduskaitsjaid. 19. juulil 2023 võeti muuhulgas vastu järgmised otsused:

  • Aasta ringi on keelatud koprajaht Võrtsjärvel, Emajõel, Pärnu jõel suudmest kuni Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt sillani, Narva ja Kasari jõel ilma lisajõgedeta, välja arvatud Keskkonnaameti loaga. (varasemalt see punkt puudus ja koprajaht oli keelatud)
  • Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sealhulgas:
    • sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga ja FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini; (lisatud FCI 6. rühma kuuluv jahikoer)
    • kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga ja FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini.”. (lisatud FCI 6. rühma kuuluv jahikoer)

“Tehes olulisi otsuseid on äärmiselt tähtis kaasata kõik osapooled, ent paraku näeme, et loomi puudutavates otsustes seda põhimõtet ei järgita,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Kõnealuste otsuste tegemisse olid kaasatud Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Erametsaliit, kellel era- ja ärihuvid mängus. Loomade mahalaskmine inimeste ärihuvides ei tohi olla seaduste loomise aluseks.”

Kobraste küttimise lubamine aasta ringi pole mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks on Eestis väga halb olukord seoses pöörase kuivendamisega (nn maaparandamisega). Koprad toovad sellesse olukorda veidi leevendust. Teiseks pole kindlasti eetiline küttida looma tema tiinuse, pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Jääb arusaamatuks kuidas selline mõte kellelgi üldse tuli.

Metskitsele jahi pidamisel lisaks FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoerale ka ja FCI 6. rühma kuuluva jahikoera kasutuse lubamise kontekstis metskitse jahis küsime, miks üldse jahikoeri lubatakse? Mis puudutab Eesti hagijat, toetame Maaeluministeeriumi küsimusi ja tähelepanekuid.


Lähemalt:

Tagasi