Chris Ellermaa: hea tunde annab teadmine, et oled saanud olla abiks kasvõi ühele inimesele

Käsikäes rahvastiku vananemisega kasvab aasta-aastalt nende inimeste arv, kes saavad salakavala ja kahjuks seni veel ravimatu haiguse dementsuse diagnoosi. Mõni aasta tagasi oli Eestis ca 22 000 dementsusega inimest, 2050. aastaks prognoositakse selle arvu kahekordistumist. Kui Chris Ellermaa lähedane sai dementsuse diagnoosi, oli vaja infot ja abi, aga seda leida oli keeruline. Chris liitus vastloodud MTÜ-ga Elu Dementsusega, et saada tuge teiste kogemusest. Nüüd tegutseb ta juba kuuendat aastat selle nimel, et keegi teine ei peaks jääma oma murega üksi.

MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige Chris Ellermaa ühingu sügisesel jalutuskäigul Kadriorus

Chris Ellermaa: “Ikka isiklik mure ja vajadus olid ajendiks, miks hakkasin MTÜs tegutsema. 2016. aasta alguses sai Alzheimeri tõve diagnoosi minu ema. Selgus tõsiasi, et abi ja tuge leida oli keeruline. Dementsusega seonduv oli justkui tabu, sellest ei räägitud. Ometi on dementsusega inimesi palju ja nende hooldamisega tegelevaid inimesi veelgi rohkem. Oli üksijäämise, isegi mahajäetu tunne.

Osalesin Pirita tugigrupis, mis oli üks esimesi MTÜ poolt ellukutsutud tugigruppe. Nüüdseks on neid üle Eesti juba ligi 30! Tugigrupid on igati oma nime väärilised. Pirita grupi algusaastatel sai sinna dementsusega inimese ka kaasa võtta. Samal ajal, kui lähedased vestlusringis oma rõõme ja muresid jagasid ning spetsialistidega konsulteerisid, tegelesid vabatahtlikud dementsusega inimestega. On väga oluline kaasata dementsusega inimesed erinevatesse tegevustesse, et nad tunneksid elust rõõmu. Vanemaealised, kellel dementsussündroom enamasti esineb, on ju panustanud oma pika elu jooksul palju ühiskonda. Nad on teeninud ära, et neisse väärikalt suhtutaks.

Mälukohvikuid hakkasime korraldama selleks, et inimesed, kelle vaimne võimekus on hakanud langema, saaksid suhelda ja turvaliselt osaleda ühistes tegevustes. Enne pandeemiat toimusid mälukohvikud mitmel pool, näiteks Teletornis ja KUMUs. Annetused ja eriti püsiannetused aitavad meie muidu õhinapõhisel MTÜl need kohtumised uuesti käivitada. Regulaarsed mälukohvikud toovad dementsusega inimeste päevadesse vaheldust ja mõnusaid tundeid.

Unistan, et ühel päeval oleksid Eestis kogukondlikud keskused, kuhu on oodatud kaasa lööma kõik, ka dementsusega eakad. Inimesed, kes on täies tööjõus olles ühiskonda panustanud, peaksid saama ennast tunda vajalike ja väärtuslikena ka siis, kui täna veel ravimatu haigus neid tabab.”

Kui soovid, et dementsusega inimestel ja nende lähedastel oleks koht, kust saada emotsionaalset tuge, toeta MTÜd Elu Dementsusega mälukohvikute korraldamisel. September kui rahvusvaheline Alzheimeri kuu on mäluhäiretega inimeste toetamise jaoks väga õige aeg!

Tagasi